# Professor: andmekeskustega peaks kaasnema uute elektrijaamade ehitamine

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/303169
- Published: 2026-11-16T13:23:00+03:00
- Author: RSS

Tallinna Tehnikaülikooli professor Mart Landsberg tõi näiteks kaks Eestis kavandatavat
andmekeskust, millest üks asub Tallinna lähedal Hüürus ja teine Ristil. Mõlema võimsuseks
on kavandatud ligikaudu 200 megavatti.

Võrdluseks oli Eesti elektritarbimise maksimaalne koormus tänavusel talvisel tipptunnil
umbes 1700 megavatti. Seega moodustaks üks 200-megavatise võimsusega andmekeskus
sellest üle kümne protsendi. Kui vaadata aga aastast energiatarbimist, võiks selline
andmekeskus tarbida ligikaudu 1,3–1,6 teravatt-tundi elektrit. See moodustaks Eesti
aastasest elektritarbimisest juba umbes 20–25 protsenti.

“Tähtis ei ole energia puhul see, kust see tuleb või mis hinnaga on, vaid tähtis
on see, kui palju me oskame selle energiaga lisandväärtust luua,” ütles Landsberg.

Tema sõnul ei pruugi isegi odav ja puhas energia ühiskonnale suurt kasu tuua, kui
seda kasutatakse madala lisandväärtusega tegevusteks. Ka kallim energia võib olla
ühiskonna seisukohast mõistlik, kui selle abil luuakse piisavalt rikkust ja inimeste
sissetulekud kasvavad.

Landsbergi sõnul on andmekeskused elektrisüsteemi jaoks teistsugused tarbijad kui
paljud praegused ettevõtted ja kodumajapidamised. Nende elektritarbimine ei sõltu
nii palju sellest, kas väljas on parasjagu soe või külm. Seetõttu võivad need olla
elektrisüsteemile tänuväärsed tarbijad, sest nende tarbimine on stabiilsem.

Samas tuleb arvestada, et elektrisüsteemi kuludest üha suurema osa moodustavad püsikulud,
samal ajal kui energia enda hind, näiteks börsihind, moodustab järjest väiksema 
osa kogukuludest. “Energia väga palju enam ei maksa, aga see võimsus või energiasaadavus
on kullahinnaga,” selgitas Landsberg.

Probleem tekib tema sõnul sellest, et Eestis kasvab era- ja äritarbijate elektritarbimine,
kuid tööstustarbijate energiatarve väheneb. See tähendab, et püsikulude jagamisel
osalevaid tarbijaid jääb vähemaks ning üha suurem osa kuludest võib kanduda era-
ja äritarbijatele.

Seetõttu ei saa tema hinnangul andmekeskuste mõju Eesti elektritarbijate kuludele
hinnata üheselt positiivseks või negatiivseks. Vaadata tuleb kogu energiavarustuse
maksumust ning lõpuks ka seda, millist majanduslikku kasu andmekeskused ühiskonnale
annavad.

Olulised on nii loodavad töökohad ja maksutulu kui ka see, kui palju tarbivad andmekeskused
Eestis toodetud kaupu ja teenuseid. Landsberg tõi näiteks kohaliku tööstuse, kellele
võiks andmekeskuste lisandumine anda uusi võimalusi. Kohalike andmekeskuste olemasolu
võiks tema hinnangul olla kasulik ka tootearendusele, mis võimaldab seda kiiremini
teha ja luua ettevõtetele konkurentsieelise.

**Andmekeskuste liitumistaotlused ületavad Eesti praeguse tarbimise**

Küsimusele, kas Eesti elektrisüsteem on valmis mitme suure andmekeskuse lisandumiseks,
vastas Landsberg, et kõik sõltub sellest, kui kiiresti ja millises mahus need projektid
ellu viiakse. Ta viitas Eleringi andmetele, mille järgi on Eesti praeguse tiputarbimise
suurusjärk 1700 megavatti, samal ajal kui andmekeskuste ja teiste suurte tarbijate
liitumistaotlusi on esitatud ligikaudu 3000 megavati ulatuses.

Kui kõik need soovid korraga realiseeruksid, oleks tegemist väga suure muutusega,
mida ei oleks võimalik praeguses elektrisüsteemis kohe ära mahutada. Samas ei tähenda
liitumistaotlused automaatselt seda, et kõik projektid ka ellu viiakse. Landsberg
tõi võrdluseks Soome, kus võimalikke huvilisi on tema sõnul märksa rohkem kui sõlmitud
liitumislepinguid.

Lisaks ei valmi andmekeskused tavaliselt ühe korraga, vaid neid ehitatakse moodulitena.
Kõigepealt valmib üks osa, seejärel järgmine. Seetõttu peaks ka elektrisüsteemi 
arendamine ja regulatiivne keskkond nende projektide arenguga kaasas käima. Landsbergi
hinnangul on oluline, et andmekeskuste rajamiseks vajalikud elektrivõrgu investeeringud
ei jääks ainult teiste elektritarbijate kanda, vaid et andmekeskused osaleksid nende
kulude katmises suuremas osas.

**Andmekeskuste rajamisega peaks kaasnema uus elektritootmine**

Üks suuremaid küsimusi on Landsbergi sõnul see, kuidas vältida olukorda, kus uute
andmekeskuste lisandumine kasvatab elektri börsihinda, sest turule tuleb juurde 
suur tarbija, kes hakkab olemasoleva elektritootmise pärast konkureerima. Seda mõju
oleks võimalik vähendada, kui andmekeskuste arendajatele seataks kohustus tagada
koos projektiga ka täiendav elektritootmisvõimsus. See võib tähendada oma elektrijaama
rajamist või pikaajaliste lepingute sõlmimist, millega tagatakse uue tootmisvõimsuse
lisandumine.

Landsberg tõi näiteks Soome parlamendis arutusel oleva regulatiivse muudatuse, mille
järgi peaksid andmekeskused koos elektrivõrguga liitumisega tagama ka pikaajaliselt
täiendava elektritootmisvõimsuse. “Kui seda targalt teha, siis kindlasti võiksid
andmekeskused anda tõuke uute elektrijaamade rajamisele,” vastas ta. Tema sõnul 
ei saa loota ainult sellele, et turumehhanismid reageerivad uue tarbija lisandumisele
ja toovad automaatselt kaasa uued investeeringud elektritootmisse. Vajalikud mehhanismid
tuleb juba ette läbi mõelda.

Ühe võimalusena nimetas ta Ristile kavandatava andmekeskuse lahendust, kus vaadatakse
projekti koos päikese- ja tuuleelektrijaama ning akusalvestiga. Samuti võivad kõne
alla tulla otselepingud ja muud täiendavad kohustused.

Landsbergi hinnangul peab eesmärk olema see, et andmekeskuste lisandumisega ei kaotaks
praegused elektritarbijad, vaid võidaksid sellest. Ta juhtis tähelepanu ka sellele,
et andmekeskuste ja elektrijaamade investeeringute iseloom on erinev. Elektrijaamad
on pikaajalised investeeringud: tuuleelektrijaamade eluiga on ligikaudu 20 aastat
ja tuumaelektrijaamadel umbes 60 aastat.

Andmekeskuste puhul on investeeringute eluiga aga lühem, sest seal kasutatavad arvutid
vajavad suhteliselt sagedast väljavahetamist. Landsbergi hinnangul võib arvutite
keskmine eluiga olla kuni viis aastat või veidi rohkem.

See tähendab, et kui energiakulud mingil põhjusel suurenevad, võib andmekeskusel
olla suhteliselt lihtne otsustada oma tegevus mujale viia. Kui aga andmekeskuse 
rajamisega kaasneb investeering energiatootmisse või -taristusse, jääb sellest Eestisse
pikaajaline väärtus ka juhul, kui andmekeskus ise peaks tulevikus lahkuma.

Andmekeskused vajavad pidevat elektrivarustust, mistõttu ei saa nende tööd siduda
otseselt tuule- ja päikeseenergia muutliku tootmisega. Landsbergi sõnul on üks lahendus
akusalvestus, mille abil saab tuule- ja päikeseenergiat salvestada ning kasutada
hiljem, kui andmekeskused seda vajavad. Akud aitavad katta kõikumisi päeva sees 
ja päevade vahel.

Lahendamata küsimuseks jääb aga hooajaline kõikumine. Talvel paistab Eestis päikest
vähe ning küsimus on selles, kuidas suvel toodetud päikeseenergiat talveks salvestada.“
Praegu ei ole paremat lahendust kui see, et meil on fossiilkütustel töötavad elektrijaamad,
näiteks gaasielektrijaamad, millega on võimalik talvisel tipptunnil puudujääv osa
ära katta,” ütles Landsberg.

Pikemas perspektiivis näeb ta olulist rolli ka vesinikul, selle tootmisel ning vesinikust
uuesti elektri tootmisel. Eesti võimalustena tõi Landsberg esile head tuuleolud 
avamerel ja suhteliselt jaheda kliima, mis loob andmekeskustele soodsad jahutustingimused.
Kui sellele lisada vesinikutehnoloogia, võiks nende tegurite kombinatsioonist kujuneda
üks Eesti tulevasi kasvumootoreid.

**Jääksoojuse kasutamine sõltub sobiva tarbija olemasolust**

Andmekeskuste puhul on võimalik kasutada ka nende töö käigus tekkivat jääksoojust.
Landsbergi sõnul sõltub selle rakendamine aga eelkõige sellest, kas läheduses on
piisavalt suur soojatarbija.

Ta võrdles kahte Eestis kavandatavat projekti: Hüürus asuvat andmekeskust ja Ristile
kavandatavat keskust. Tallinna läheduse tõttu on Hüürus tõenäoliselt lihtsam leida
suurt soojatarbijat. Samas tähendab jääksoojuse kasutamine arendajale täiendavaid
investeeringuid, riske ja ajakulu. See võib muuta projekti kallimaks ning pikendada
selle valmimist.

Seetõttu tekib arendajal küsimus, kas soojuse müügist saadav võimalik tulu kaalub
üles täiendavad investeeringud ja riskid. Landsbergi sõnul võib ühiskonna seisukohast
olla jääksoojuse kasutamine igati mõistlik, kuid see, mis on optimaalne ühiskonnale,
ei pruugi olla seda arendajale. Siin saab tema hinnangul kaasa aidata riik, kujundades
regulatiivse keskkonna nii, et lahendus oleks lõppkokkuvõttes tarbijale võimalikult
soodne.

**Eesti peab oskama elektriajastu võimalusi ära kasutada**

Landsberg tõi laiemas plaanis esile, et maailmas on alanud elektriajastu. Rahvusvaheline
Energiaagentuur on tema sõnul juhtinud tähelepanu sellele, et energiatarbimine liigub
üha enam elektri kasutamise suunas. Järgnevatel aastakümnetel muutuvad võtmetähtsusega
tehnoloogiateks kõik lahendused, mis põhinevad elektril või on sellega seotud.

Eesti ülesanne on tema hinnangul mõelda, kuidas käimasolevast muutusest võimalikult
palju majanduslikku kasu saada. Kui riik ei lähe arenguga kaasa, võib see jääda 
kaotajate poolele. Kui aga suudetakse uusi võimalusi targalt kasutada, on võimalik
kasvatada nii riigi kui ka ühiskonna jõukust.

Landsberg võrdles praegust tehnoloogilist arengut tööstusrevolutsiooniga. Kui esimese
tööstusrevolutsiooni keskmes oli füüsilise töö andmine masinatele, siis praegu käimasoleva
järgmise tööstusrevolutsiooni eesmärk on anda masinatele üle mõtlemistöö. “Meie 
enda küsimus on, kas me tahame selles revolutsioonis olla võitjate või kaotajate
poole peal. Energia on selleks loodud, et inimese eest töö ära teha,” võttis Landsberg
teema kokku.

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610197348/professor-andmekeskustega-peaks-kaasnema-uute-elektrijaamade-ehitamine)

![]()
