# Tehisintellekti areng kasvatab nõudlust andmekeskuste järele

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/303162
- Published: 2026-11-16T13:23:00+03:00
- Author: RSS

Tehisintellekti kiire areng kasvatab nõudlust andmekeskuste järele ning praeguste
tehnoloogiliste suundumuste põhjal ei ole põhjust arvata, et nende rajamise buum
lähiajal vaibuks.

Andmekeskused on muutunud kriitiliseks infrastruktuuriks, millest sõltub tänapäeva
ühiskonna toimimine. Samal ajal erineb Euroopa ja USA lähenemine nende rajamisele
märkimisväärselt, rääkis Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna dekaan
Gert Jervan.

Andmekeskused on Jervani sõnul tänapäeva digitaalse maailma süda. Sinna liiguvad
kogutud andmed, mida keskused töötlevad ja talletavad ning mille põhjal annavad 
vastuseid meie päringutele. Andmekeskuste kaudu toimivad nii tehisintellekt, kaardirakendused
kui ka telefoniteenused.

Tehisintellekti andmekeskuste eripära on see, et neisse on koondatud väga suur arvutusvõimsus.
Seal töötab suur hulk arvuteid ja servereid, mis töötlevad tehisintellekti mudelite
jaoks vajalikke andmeid ning võimaldavad kasutajatele vastuseid anda. “Praegused
tehisintellekti mudelid on väga-väga suured, mistõttu peavad ka andmekeskused, kus
neid käitatakse, olema väga suured,” selgitas Jervan.

Ühe tehisintellektile esitatud päringu energiakulu on tema sõnul keeruline täpselt
hinnata, sest mudelid erinevad keerukuse poolest märkimisväärselt. Ühelt ja samalt
tootjalt võib olla kümneid mudeleid ning osa neist annab vastuse kohe, teised võivad
seda enne mitu minutit töödelda.

Ka lihtsa küsimuse taga võib olla keerukas andmetöötlus, mille käigus kogutakse 
kokku maailma eri paikades asuvaid andmeid. Näiteks võidakse kasutada Ameerikast,
Aasiast ja Eestist pärit andmeid, mida töödeldakse hoopis Iirimaal. “See on ülimalt
globaalne, ülimalt kompleksne probleem,” ütles Jervan.

Andmekeskuste rajamisel on Euroopa ja USA lähenemises Jervani sõnul üks põhimõtteline
erinevus. Kui Euroopas rõhutakse eelkõige rohelisele energiale, siis USA-s kasutatakse
andmekeskuste juures palju ka kohalikke energiatootmislahendusi, sealhulgas gaasigeneraatoreid.

Erinevused puudutavad ka veetarbimist. USA-s on andmekeskuste lähedal elavad inimesed
väljendanud muret, et keskused kasutavad nii palju vett, et see mõjutab kohalike
elanike veevarustust. Jervani hinnangul muutub veekasutus tehnoloogia arenedes aga
üha väiksemaks probleemiks. Üha rohkem kasutatakse õhkjahutusega süsteeme ning tarbitud
vett üldjuhul taaskasutatakse. “Ma arvan, et tehnoloogia arenguga see aspekt kindlasti
muutub väiksemaks,” ütles ta.

Erinevalt mõnest tehnoloogiatrendist ei ole Jervani hinnangul alust arvata, et andmekeskuste
rajamise buum lähiajal vaibuks. Praeguste suurte keelemudelite kasutuselevõtt kasvab
ning tehisintellekti kasutatakse üha rohkem ka tööstuses ja teistes valdkondades.
Mida rohkem on kasutajaid ja rakendusi, seda suurem on vajadus arvutusvõimsuse järele.

Tulevikus võib olukorda muuta tõhusamate tehisintellekti mudelite väljatöötamine.
Kui uued mudelid vajavad vähem arvutusvõimsust, võib väheneda ka nende energiatarve.
Praeguste tehnoloogiliste lahenduste puhul näeb Jervan aga nõudluse kasvu.

Kuigi andmekeskuste rajamine nõuab suuri investeeringuid, ei too need Jervani sõnul
kaasa massilist töökohtade kasvu. Töökohti tekib siiski nii keskuste hooldamiseks
kui ka nende ehitamisega seotud valdkondades. Andmekeskused on suured kapitaliinvesteeringud,
mis mõjutavad mitut majandussektorit.

Oluline osa on ka energiavarustusel ja selle arendamisel. Jervani sõnul tuleb andmekeskuste
arenguga arvestada ka Eesti energiatootmise tulevikku kavandades. “Kui me räägime
Eesti energia tulevikust, siis andmekeskused on kindlasti üks osa, millega tuleb
selle juures arvestada,” ütles ta.

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610197492/tehisintellekti-areng-kasvatab-noudlust-andmekeskuste-jarele)

![]()
