# Putin nõuab, et Suurbritannia lõpetaks Euroopa kaitsmise tuumarelvadega

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/302315
- Published: 2026-11-15T13:02:56+03:00
- Author: RSS

![]()

Venemaa on öelnud, et Suurbritannia peab lõpetama tuumarelvade kasutamise oma Euroopa
liitlaste kaitsmiseks, kui ta soovib Ukrainas rahu.

Ettepanek on Venemaa läbirääkijate koostatud nõuete nimekirjas läbirääkimisteks 
pikaajalise sõja lõpetamiseks, vahendab [Telegraph](https://www.telegraph.co.uk/world-news/2026/11/14/putin-demands-britain-stop-defending-europe-nuclear-weapons/).

Moskva poliitikadokument kutsub NATO-t üles oma väed Ida-Euroopast ja Balti riikidest
välja viima, Soome alliansist välja viima ning lubama mitte saata vägesid Ukrainasse
enne, kui Vladimir Putin kaalub relvarahu.

Dokumendi eesmärk on lõpetada „igasuguste Lääne relvade ja sõjavarustuse ning toodete
tarnimine Ukrainale”, blokeerides samal ajal sõjast räsitud riigi liitumist NATO-
ga.

Pärast sõda jätaks Venemaa endale Ukraina alad, mida ta on okupeerinud, saades sellega
kontrolli riigi suurte piirkondade üle.

Vastuutasuks võiks Moskva anda nõusoleku Kiievi liitumiseks EL-iga, tingimusel et
Ukraina jääb välja liidu ühisest kaitsepoliitikast.

Dokumendist, mis on dateeritud 10. novembriga, kirjutas esimesena Saksa ajaleht 
Bild – väljaanne, mis kuulub sarnaselt Telegraphiga Axel Springeri võrgustikku Global
Reporters.

See on taaskordne viide kaugeleulatuvatele nõudmistele, mille Venemaa president 
esitas 2021. aasta lõpus – nõudes NATO tegevuse piiramist kogu Euroopas –, kaks 
kuud enne sissetungi Ukrainasse.

Putin soovib, et Lääne väed ja relvastus taandataks NATO piiride taha, nagu need
olid 1997. aastal, enne alliansi laienemist itta endise Nõukogude Liidu riikidesse.

Ta on nõustunud taastama vahetud rahuläbirääkimised USA, Ukraina ja Euroopa ametnikega,
seades tingimuseks, et arutusele tuleb ka uus „julgeolekuarhitektuur” Euroopa mandri
jaoks.

10. novembri dokument kujutab endast Putini lähtepositsiooni võimalikeks tulevasteks
läbirääkimisteks, mida vahendavad Donald Trumpi rahuemissarid Jared Kushner ja Steve
Witkoff.

NATO 32 liitlast ja Ukraina lükkavad paljud tema tingimused kiiresti tagasi. Suurbritannia
lükkab tõenäoliselt tagasi nõudmise mitte laiendada oma tuumarelva oma liitlaste
kohale.

Suurbritannia on ainus Euroopa riik, kes pühendab oma allveelaevadel baseeruva tuumarelva
NATO laiemale kaitsele.

Neljapäeval, pärast kohtumist Euroopa juhtidega Dublinis, ütles Briti peaminister
Andy Burnham ajakirjanikele, et mandri julgeolek ei ole Venemaaga läbirääkimiste
teema.

Peaminister ütles: „On väga tugev tunne, et Venemaa nõuab Euroopa julgeolekuarhitektuuri
või Euroopa julgeolekukorralduse küsimuse lisamist nendesse läbirääkimistesse.”

Soome, mis loobus aastakümneid kestnud sõjalisest neutraalsusest ja liitus vastusena
Venemaa sissetungile Ukrainasse NATO-ga, on kategooriliselt välistanud oma liikmesuse
üle läbirääkimiste pidamise.

Soome kaitseminister Antti Häkkänen sõnas: „Sellised küsimused ei ole mitte mingil
juhul läbirääkimiste teema. Venemaa teab seda. Ainuüksi sellise asja välja pakkumine
on täiesti ennekuulmatu.”

Eesti välisminister Margus Tsahkna kirjutas veebis: „Euroopa julgeoleku üle otsustavad
eurooplased. Ei Eesti ega Euroopa aruta Putiniga kunagi Soome NATO-liikmesust ega
ühtegi teist suveräänset julgeolekuotsust.”

Reedel otsustasid EL-i liidrid, et Ukraina ja Venemaa vahelistel võimalikel rahuläbirääkimistel
esindavad neid Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Poola ametnikud,
samuti EL-i ja NATO esindajad.

Arvatakse, et Putin on nõustunud lubama Euroopa esindajatel läbirääkimistega liituda;
Ameerika vahendajad peavad seda konflikti lõpetamise võtmeks.

Lisaks on Kushner ja Witkoff teinud ettepaneku kompromissiks, mille kohaselt Ukraina
liituks NATO-ga vastutasuks selle eest, et loovutab Venemaale Donbassi idapoolsed
piirkonnad.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnas, et kaaluks seda ideed, kui Ameerika 
pool selle esitaks ning kui seda toetaksid NATO Euroopa liitlased ja Kanada.

Ta ütles ajakirjanikele: „Kui Ameerika pool koos teiste NATO partneritega meile 
just seda kinnitab, siis küsin Ukraina ühiskonnalt, mida nad sellest arvavad: kas
võtame selle vastu või mitte?”

Kiiev on varem palunud võimalust liituda NATO-ga ja alluda alliansi 5. artikli kollektiivkaitseklauslile
pärast sõja lõppu Venemaaga, et kaitsta end tulevase sissetungi eest.

USA ja Saksamaa on aga blokeerinud igasugused tõsised arutelud Ukraina alliansiga
liitumise üle, kartes, et see võib tõmmata NATO konflikti Venemaaga.

Venemaa hoiab praegu enda kontrolli all umbes 80 protsenti Ukraina idapoolsest Donbassi
piirkonnast – Donetski ja Luhanski oblasti aladest.

Putin on öelnud, et ei lõpeta sõjategevust enne, kui Venemaale antakse üle ülejäänud
alad, mida tema väed pole suutnud sõjalisel teel vallutada.

Need alad hõlmavad Ukraina niinimetatud kindlustusvööd – riigi peamist kaitseliini,
mis tõkestab ulatuslikke rünnakuid Kiievi suunal.

Zelenski sõnas, et kui kõne alla tuleks kompromiss, mille puhul loobutaks territooriumist
vastutasuks NATO liikmesuse eest, peaks ta selle küsimuse esitama Ukraina rahvale,
lisades, et ta ei saa sellist otsust ise langetada.

„Presidendina astun ma avalikkusega avatud dialoogi ja ütlen: „Vaadake, selline 
on meie praegune seis, nii on kõik meie partnerid koondunud ja nii näevad nemad 
edasist arengut”,” sõnas ta.

Venemaa on aga pikka aega rõhutanud, et Ukraina ei tohi NATO-ga liituda.

[Loe allikast edasi](https://eestinen.fi/2026/11/putin-nouab-et-suurbritannia-lopetaks-euroopa-kaitsmise-tuumarelvadega/)