# Ukraina tabas sõja ühe suurima droonirünnakuga Venemaa olulisi naftakäitisi - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/300749 - Published: 2026-11-13T06:50:00+03:00 - Author: RSS _**Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 13. novembril kell 20.17:**_ [_**– Ukraina süütas õhurünnakuga Volgogradi naftatöötlemistehase;**_](https://kihulane.eu/arhiiv/300749#volgograd) [_**– Ukraina öine droonirünnak oli sõja üks suurimaid;**_](https://kihulane.eu/arhiiv/300749#suurimaid) [_**– Ukraina liitlased kohtuvad järgmisel nädalal Berliinis;**_](https://kihulane.eu/arhiiv/300749#berliin) [_**– Ukraina ründas droonidega Venemaa suurimat naftahoidlat;**_](https://kihulane.eu/arhiiv/300749#samaara) [_**– Moskvas sai plahvatuses haavata Ukraina ekspeaministri endine nõunik;**_](https://kihulane.eu/arhiiv/300749#moskva) [_**– Venemaa poolel on sõjas surma saanud üle 11 000 välisriikide kodaniku;**_](https://kihulane.eu/arhiiv/300749#vaelismaalased) [_**– Kramatorskis hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest;**_](https://kihulane.eu/arhiiv/300749#kramatorsk) [_**– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2590 sõdurit.**_](https://kihulane.eu/arhiiv/300749#kaotused) **Le Peni sõnul on ta valmis Zelenskiga kohtuma** Prantsusmaa parempopulistide liider ja presidendikandidaat Marine Le Pen ütles reedel, et on valmis kohtuma Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga Brüsselis, ehkki ta on ähvardanud valituks osutumise korral Kiievile antava abi peatada. Küsimusele, kas ta on valmis oma kampaania ajal esimeseks silmast silma kohtumiseks Zelenskiga, vastas ta: “Jah, kui saan temaga Brüsselis kohtuda.” “Ma arvan, et asukoht oleks tegelikult üsna sobiv, sest Ukraina rahastamise küsimus raputab praegu kogu Euroopat,” ütles Le Pen. Zelenski ütles eelmisel kuul, et tema riigil on Prantsusmaaga mõlemale poolele kasulik kaitsekoostöö, kui Le Pen teatas, et presidendiks saades peatab ta abi Ukrainale. Le Pen juhib praegu arvamusküsitlustes ja on favoriit järgmisel aastal tsentristist presidendi Emmanuel Macroni väljavahetamiseks. “Kuus kuud me jätkaksime abi andmist, kuid pärast seda finantsabi peatuks, sest meil ei ole raha,” ütles Le Pen Belgia telekanalile VRT. **Zelenski: Venemaa poolt okupeeritud Ukrainas kehtivad Starlinkile endiselt piirangud** Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas reedel, et Starlinki satelliitinterneti süsteemile kehtivad Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladel endiselt piirangud. Piirangud puudutavad Starshieldi ehk Starlinki sõjaliseks kasutuseks mõeldud teenust. Zelenski sõnul kehtib kiiruspiirang kogu rindejoonel ja ajutiselt okupeeritud aladel, mistõttu ei saa Ukraina väed kasutada näiteks kiireid droone Vene Shahedi-tüüpi droonide tõrjumiseks. Ukraina kaitseministeeriumi esindaja kinnitas samas, et reedese seisuga ei olnud Ukraina kontrolli all olevatel aladel selliseid piiranguid täheldatud. **Ukraina liitlased kohtuvad järgmisel nädalal Berliinis** Saksamaa võõrustab 19. novembril Ukraina liitlasi niinimetatud tahtekoalitsiooni tippkohtumisel, kinnitas reedel valitsuse pressiesindaja. Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi sõnul on oodata üle 20 riigipea ja valitsusjuhi. **Moskvas sai plahvatuses haavata Ukraina ekspeaministri endine nõunik** Moskvas sai reedel autopommiplahvatuses haavata Ukraina endise venemeelse peaministri Mõkola Azarovi endine nõunik, teatasid Vene ametnikud. Rünnak leidis aset päev pärast seda, kui Peterburis hukkus autopommiplahvatuses Vene kolonel, mis on viimane juhtum Vene sõjaväelasi ja Moskva agressioonisõja toetajaid tabanud tapmiste seerias. Venemaa uurimiskomitee teatas avalduses, et Sergei Zavorotnõi oli reede hommikul roolis, kui auto plahvatas, ning ta sai haavata. “Zavorotnõi on viidud ühte linna haiglasse, kus ta saab arstiabi,” seisis teates. Zavorotnõi töötas venemeelse Azarovi nõunikuna. Azarov astus tagasi 2014. aastal Ukraina Euroopa-meelse Maidani revolutsiooni ajal. Azarov ja tollane president Viktor Janukovõtš põgenesid 2014. aastal Venemaale, kui nende julgeolekujõud tapsid kümneid meeleavaldajaid, kes olid Kiievi kesklinnas telklaagris ning nõudsid Euroopa Liidu meelseid reforme. **Ukraina süütas õhurünnakuga Volgogradi naftatöötlemistehase** Ukraina korraldas ööl vastu reedet suure õhurünnaku Venemaa Volgogradi oblastile, süüdates kohalikus naftatöötlemistehases tulekahju. Ukraina rünnak tabas ka naabruses asuvat Rostovi oblastit. Ukraina seirekanalid Exilenova+ ja Supernova+ teatasid tulekahjudest ja plahvatustest Venemaa suuruselt teisele naftatootjale Lukoilile kuuluvas Volgogradi naftatöötlemistehases Lukoil-Volgogradneftepererabotka. > The refinery was already burning when it was attacked again. Moment of the explosion. > Volgograd is the latest target in Ukraine’s intensified campaign against Russian > oil infrastructure, following strikes on Omsk and Ust-Luga. @Exilenova_plus https:// > t.co/i4vNNegsox > — The Tectonic (@thetect0nic) [November 13, 2026](https://x.com/thetect0nic/status/2121040686178869296?ref_src=twsrc%5Etfw) Sotsiaalmeedias avaldatud videotes on kuulda plahvatusi ja näha Venemaa õhutõrje tegevust tehase piirkonnas. Pealtnägijad filmisid ka ettevõtte territooriumil puhkenud tulekahju: sündmuskoha kohale kerkivad suured suitsupilved, näha on sähvatusi ja lahtist leeki. Sündmuskohal filmitud videod näitavad ka seda, kuidas Volgogradi elanikud seisavad pärast rünnakut bensiinijaamades järjekordades. Venemaal on Ukraina rünnakute tõttu energiataristu vastu kehtestatud kütusemüügi piiranguid. > It may be 2am in Volgograd, but locals know a crisis when they see one. Out of > bed and in their cars to fill up before the pumps run dry. Better to spend an > hour queuing at night, than 6 hours in the morning. https://t.co/ntcVVMOC97 > — Tim White (@TWMCLtd) [November 12, 2026](https://x.com/TWMCLtd/status/2121017801515401418?ref_src=twsrc%5Etfw) Volgogradi oblasti kuberner Andrei Botšarov kinnitas, et linna vastu korraldati ulatuslik rünnak ning selle lõunaosas asuvas tööstuspiirkonnas puhkesid tulekahjud. Volgogradi naftarafineerimistehas on üks Venemaa suurimaid naftatöötlemistehaseid, mille aastane toornafta töötlemise võimsus on 15 miljonit tonni. Tehas asub umbes 400 kilomeetri kaugusel Ukrainast. Volgogradi naftatöötlemistehas on sattunud rünnakute alla korduvalt. Viimane rünnak toimus 2. oktoobril, enne seda juulis ning samuti tänavu mai lõpus. 2025. aasta novembris tabasid seda objekti samuti Ukraina droonid, mille järel tehas peatas töö. Volgogradist edelas asuva Rostovi oblasti kuberner Juri Sljusar teatas samuti Ukraina rünnakust, mis tabas oblasti pealinna Doni-äärset Rostovi. Sljusari sõnul puhkesid Ukraina rünnakute järel tulekahjud ühes tootmisüksuses ja laos. Allatulistatud droonide rusud kahjustasid ka elumaja. Viimati tabas Ukraina õhurünnak Doni-äärset Rostovi 8. novembril, kui droon kahjustas linnas ühte silda ja energiataristu rajatisi. Selle tagajärjel suleti linnas liiklus ning tekkisid elektrikatkestused. Ukraina rünnakud Volgogradis ja Rostovi oblastis toimusid vahetult pärast seda, kui tulid teated kümnete Ukraina droonide liikumisest Moskva peale. Venemaa ametnike sõnul häirisid need lennuliiklust mitmes piirkonna suuremas lennujaamas. 11. novembril kinnitasid Ukraina erioperatsioonide väed rünnakut Venemaa Omski naftatöötlemistehasele, mis on riigi suurim selline ettevõte. **Ukraina öine droonirünnak oli sõja üks suurimaid** Ukraina ööl vastu reedet korraldatud droonirünnak Venemaa sihtmärkide vastu oli üks sõja kõige suuremaid, mille käigus tulistati Vene kaitseministeeriumi väitel alla 1198 Ukraina drooni. Venemaa kaitseministeeriumi teadete põhjal on alates sõja algusest ühe öö jooksul alla tulistatud veel rohkem droone ainult 29. oktoobril – toona väitis ministeerium, et hävitati 1214 mehitamata õhusõidukit. Volgogradi oblastis, kus sai tabamuse naftatöötlemistehas, teatas kuberner Andrei Botšarov neljast hukkunust ja kahest vigastatust. Tema sõnul olid nad Volgogradi lõunapoolse tööstuspiirkonna töötajad. Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et pealinnapiirkonna suunas lendas 467 drooni. “Suurema osa neist hävitas kaitseministeeriumi õhutõrjesüsteem juba kaugemal asuvatel kaitseliinidel, Moskvale lähenemisel tehti kahjutuks 144 mehitamata õhusõidukit,” ütles ta. Ukraina droonirünnaku alla sattus ka Venemaa Samaara oblastis asuv lineaarset tootmis- ja dispetšerjaam. **Ukraina ründas droonidega Venemaa suurimat naftahoidlat ** Reede varahommikul ründas Ukraina taas droonidega Venemaal Samaara oblastis Prosveti asula lähedal asuvat Samara lineaarset tootmis- ja dispetšerjaama, mis on Venemaa suurim naftahoidla. Samara naftajaam on suur sõlmpunkt, kus võetakse vastu, hoitakse ja segatakse naftat. Tooraine jõuab sinna magistraaltorustike kaudu Tatarstanist, Lääne-Siberist ja teistest Venemaa naftatootmispiirkondadest. Jaamas segatakse erineva väävlisisaldusega naftat, et saada ekspordiks sobivat Uralsi marki naftat. Selle osakaal ulatub kuni 50 protsendini Venemaa naftaekspordi kogumahust. Samuti varustab ettevõte Venemaa relvajõude. Ukraina droonid tabasid Samara tootmis- ja dispetšerjaama esimest korda 2. oktoobri öösel. 7. oktoobril puhkes Samara oblastis taas tulekahju ühes Venemaa suurimas naftasõlmpunktis. 10. oktoobri öösel tabasid Ukraina kaitseväed Samara jaama uuesti. Jaam sattus rünnaku alla ka 2. novembril. Ulatuslik tulekahju kestis seal kaks ööpäeva. **Venemaa poolel on sõjas surma saanud üle 11 000 välisriikide kodaniku** Venemaa poolel on agressioonisõjas Ukraina vastu surma saanud enam kui 11 000 välismaalast ligi 100 riigist, vahendas Bloomberg neljapäeval Vene statistikaameti Rosstat konfidentsiaalseid andmeid. Andmed hankisid Valgevene opositsioonimeelne rühmitus Cyber Partisans ja Ukraina häkkerirühm Silent Crow. Seejärel jagati neid Bloombergi ja veel väikese rühma meediaväljaannetega. Surmad registreeriti ajavahemikus 24. veebruarist 2022 kuni 2026. aasta augusti lõpuni ning need on üheselt seotud sõjaga – välismaalaste surmajuhtumite arv on kasvanud ligikaudu samas tempos kui Venemaa üldine ohvrite arv sõjas. Andmed näitavad, et Venemaa sõjavägi on kõige rohkem sõdureid värvanud endistest Nõukogude Liidu riikidest, kusjuures umbes 3700 välismaalasest ohvrit olid kas Ukraina kodanikud või sündinud Ukrainas pärast selle iseseisvumist 1991. aastal. Rosstati andmete kohaselt on sõjaga seotud välisriikide kodanike surmajuhtumite arv kasvanud pea samas tempos kui Venemaa üldine ohvrite arv, suurenedes sissetungi järel enam kui kaheksakordseks: umbes 630-st 2022. aastal rohkem kui 5500-ni 2025. aastal. Bloomberg on varem teatanud, et Kreml on registreerinud ligikaudu 400 000 sõjaga seotud surmajuhtumit alates täiemahulisest sissetungist Ukrainasse pea viis aastat tagasi. **Kramatorskis hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest** Venemaa rünnakutes Donetski oblasti Kramatorski linnale hukkus neljapäeval neli inimest ja veel kuus sai vigastada, teatas linna sõjaväeadministratsiooni juhi  Oleksandr Hontšarenko. “12. novembri jooksul registreeriti Kramatorski erinevates osades mitu vaenlase rünnakut, mille tagajärjel oli hukkunuid ja vigastatuid. Pihta said eramajad, kortermajad ja üks tsiviilisõiduk… Venemaa rünnakud Kramatorski vastu nõudsid ühe päeva jooksul nelja inimelu. Vähemalt kuus inimest sai vigastada,” kirjutas linnapea ühismeedias. Tema sõnul rünnati linna FPV-droonidega ja tabati mitme 250-kilogrammise FAB-250 liugpommiga. Kahjustada said eramajad ja vähemalt seitse kortermaja. Nagu varem teatatud, sooritasid Venemaa väed novembris Donetski oblastis 1727 rünnakut, kahjustades 19 tsiviilobjekti. **Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2590 sõdurit** Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril: – elavjõud umbes  1 618 920 (+2590); – tankid 12 472 (+1); – jalaväe lahingumasinad 25 731 (+11); – suurtükisüsteemid 52 322 (+44); – mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2271 (+2); – õhutõrjesüsteemid 1756 (+0); – lennukid 452 (+0); – kopterid 356 (+0); – maapealsed robotisüsteemid 3136 (+6); – operatiivtaktikalised droonid 607 083 (+1160); – tiibraketid 5196 (+0); – laevad/kaatrid 35 (+0); – allveelaevad 2 (+0); – autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 174 307 (+469); – eritehnika  4905 (+6). Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad. [Loe allikast edasi](https://www.err.ee/1610194783/ukraina-tabas-soja-uhe-suurima-droonirunnakuga-venemaa-olulisi-naftakaitisi)