# Teadlased leidsid üles kuuse salajase käbigeeni

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/300504
- Published: 2026-11-13T12:14:00+03:00
- Author: RSS

Teadlased leidsid hariliku kuuse mutantvormi abil üles geeni, mis otsustab, kas 
pungast võrsub uus oks või hoopis oravatele maitsev käbi. [Ajakirjas Cell](https://www.cell.com/cell/fulltext/S0092-8674(26)01006-8)
ilmunud uuringust selgub, et just selle ühe geeni aktiivsusest sõltub otseselt metsa
tulevane käbisaak.

_Orav näris käbijuppi_, sedastab laulusalm. Õigesti sedastab, sest käbid, täpsemini
käbisoomuste vahele peitunud seemned oravale maitsevad. Eriti maitsevad oravale 
kuusekäbiseemned, sest need on suuremad ja rasvasemad kui männikäbiseemned. Selleks
aga, et oraval oleks käbisid süüa, peab kuusepuu enne otsustama enda külge käbid
kasvatada.

Rootsi teadlased on nüüd jälile saanud, kuidas see otsustamine geenide tasandil 
käib. Stefania Giacomello ja Sami Saarenpää Rootsi Kuninglikust Tehnikainstituudist
Solnas uurisid koos kolleegidega lähemalt, miks kasvab mõnest puuoksal olevast pungast
välja käbi, mõnest aga pelgalt uus võrse, millest saab hiljem lihtsalt uus oks.

Nad võtsid erilise uurimise alla hariliku kuuse mutantse vormi nimega _Acrocona_,
kes paistab metsas ja iluaias silma selle poolest, et tema käbidel on alumises osas
küljes okkad. Ses mõttes ei olegi ta käbid puhtalt vaid käbid, vaid pooleldi ka 
oksavõrsed.

Mutantkuuse pungadest hakkab algul moodustuma justkui tavaline käbi, millel on küljes
tavalisele käbile iseloomulikud soomused, aga poole pealt programm vahetub ja soomuste
asemel hakkavad käbi külge juurde kasvama okkad. Selline käbi ja võrse segavorm 
pakub teadlastele hea võimaluse jälgida, millised geenid on aktiivsed siis, kui 
pungast moodustub käbi, ja millised siis, kui pungast sirgub võrse.

Giacomello, Saarenpää ja kolleegid haarasidki just sellest võimalusest, kasutades
niinimetatud ruumilise transkriptsiooni meetodit. Nad jaotasid puhkeva mutantpunga
ristipidi paberõhukesteks kihtideks ja määrasid kindlaks, millised geenid igas kihis
toimetasid.

Töö väärib tähelepanu juba selle poolest, et kuuse geneetikat on kurikuulsalt raske
uurida – sel puul on geene tohutu hulk ning kõigil neil selja taga pikk ja keerukas
evolutsioonilugu. Raskust lisab kuuseuuringuile, nagu ka kuusearetusele asjaolu,
et kuusk hakkab käbisid kandma alles 25–30-aastaselt, ja ka siis mitte igal aastal,
vaid kolme- kuni viieaastaste vahedega. Niinimetatud käbiaasta tuleku otsustab kuusepuu
ära juba eelmise või üle-eelmise aasta suvel, juunis-juulis.

Siis selgubki, millistest pungadest saavad tavalised kasvuvõrsed, millistest emas-
või isaskäbid. Kui suvi on soe ja kuiv, otsustavad paljud pungad tulevikus käbiks
saada. Järgmise või ülejärgmise aasta mais ilmuvadki kuuse okstele punakad emaskäbid,
mis hakkavadki kandma oravatele maitsevaid seemneid. Kollakad isaskäbid hakkavad
emaskäbide peale tuule abil tolmu levitama.

Giacomello, Saarenpää ja kaasautorid kirjutavad nüüd[ ajakirjas Cell](https://www.cell.com/cell/fulltext/S0092-8674(26)01006-8),
et keskne roll otsustamisel, kas pungast kasvab käbi või võrse, on geenil nimega
_PaSPL1_. Kui see geen pääseb maksvusele, kasvab pungast käbi. Kui aga teiste geenide
kodeeritud mikro-RNA-d selle geeni kodeeritud valgu ära lõhuvad, nagu neil kombeks
on, siis kasvab pungast võrse.

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610194318/teadlased-leidsid-ules-kuuse-salajase-kabigeeni)