# Valgusünteesi vigade ja pärilike haiguste seos on arvatust tugevam

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/299778
- Published: 2026-11-12T14:50:00+03:00
- Author: RSS

Raku ainevahetus lagundab valke kiiresti ja seetõttu on neid tootva ribosoomi vigu
peetud võrdlemisi kahjutuks nähtuseks. Tartu Ülikoolis [kaitstud doktoritöö](https://dspace.ut.ee/items/28722322-3681-40fb-a4b5-2709b8b67549)
näitab, et nende eksimuste sagedus võib vallandada teatud tingimustel genoomis püsivaid
muutus.

Geneetilised juhised liiguvad rakkudes DNA-st mRNA-le (informatsiooni RNA-le) ja
sealt edasi valkudesse. Levinud dogma järgi pole vastupidine võimalik. Töö autor
Karl Jürgenstein piltlikustab selle kandvat ideed vanakreeka eepose kirjanduslike
reeglitega, mida tuleb järgida nii seda tõlgendades kui ka näitemänguna edasi arendades.

Pärilikkusaine info edastamisel tegutsevad valgud justkui näitlejatena, kelle eksimused
mõjutavad ainult ühte etendust. Nad kõik juhinduvad stsenaariumist, mis jutustab
eepose põhilugu läbi näitekirjaniku tõlgenduste ja tehtud valikute. Sarnaselt vajab
ribosoom valkude tootmiseks DNA eeposest märkmeid sõnumitooja mRNA-lt.

Geneetilise informatsiooni edasiandmine rakkudes toimub kolmes etapis: DNA replikatsioonis,
transkriptsioonis ja translatsioonis. Autor/allikas: Karl Jürgenstein

**Vigu juhtub paratamatult**

Juhised toimetab mRNA DNA-st edasi nelja tähega: A, U, C ja G. Nendest moodustuvad
kolmetähelised kombinatsioonid ehk koodonid, mida järgides valmistavad rakkudes 
peituvad ribosoomid elutegevuseks vajalikke valke suurel kiirusel ja lakkamatult
töötava mootorina.

Aeg-ajalt tekivad ribosoomi töös vead: umbes kord mõne tuhande koodoni kohta liigub
mRNA lugemisraamist välja või lisab ribosoom valku vale aminohappe. Kui viga juhtub
mõne kriitiliselt olulise valgu sünteesil, ei pruugi katkine valk täita enam oma
ülesandeid, mis võib viia omakorda mutatsioonideni DNA-s.

Senised teadmised selle seose kohta pärinevad peamiselt soolekepikese _Escherichia
coli_‘ga tehtud katsetest. Jürgensteini huvitas, kas samad põhimõtted kehtivad ka
teistes bakterites. Selleks keskendus ta bakteriperekonnale _Pseudomonas_, mille
esindajaid leidub nii mullas kui ka inimese organismis. Oma Tartu Ülikooli molekulaar-
ja rakubioloogia instituudis kaitstud doktoritöös uuris ta, kuidas ja millistel 
tingimustel seostub valgusünteesi täpsus eluterve genoomi püsivusega.

**Mõju ulatuslikkus sõltub kontekstist**

Jürgenstein häiris translatsiooni ehk koodon-juhiste kaudu valkude tootmise täpsust
kahel viisil. Esiteks eemaldas ta valgusünteesi vahendavate tRNA-molekulide normaalseks
talituseks vajalikud ensüümid TruA ja RluA ning teiseks muutis ribosoomi valku uS5,
mis osaleb kaudselt õige ja vale koodoni äratundmises.

Uuringute tulemused tõid kaasa nii ootuspärast kui ka üllatavat. Näiteks langes 
ilma TruA ensüümita kogu valgusünteesi täpsus ja rakud kogusid mutatsioone viis 
korda kiiremini.

Ribosoomvalgu uS5 mutantide puhul tõusis mutatsioonisagedus enamike vähenenud valgusünteesi
täpsusega mutantides. Üllatuslikult selgus, et valgusünteesil enim vigu tegev mutant
jäi DNA mutatsioonide tekitamise sageduselt hoopis muutumatuks.

Seega ei ennusta valgusünteesi täpsuse ja genoomi püsivuse omavahelist seost pelgalt
vigade hulk. Olulisem on mõista nende esinemissagedust, rakulist konteksti ja bakteriliigist
tulenevaid erinevusi. Ühtlasi tõestab seose keerulisus, kui palju võib olla veel
bakterite bioloogiast avastamata, tavapärasest mudelorganismist kaugemal.

Kirjeldatud protsesse võib näha ka mujal kui bakterites. Kuna Jürgensteini uuritud
bakteriaalsetel valkudel on sarnase funktsiooniga vasted ka inimese rakkudes, võib
uus leid aidata mõista pärilike haiguste kujunemist või sillutada tee uutele ravimeetoditele.

Karl Jürgensteini juhendasid Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi
mikroobigeneetika professor Maia Kivisaar, molekulaarbioloogia kaasprofessor Jaanus
Remme ja geneetika teadur Heili Ilves. Oponeeris Pasteuri instituudi teadusdirektor
Zeynep Baharoglu. Tutvu doktoritööga “Valgusünteesi täpsuse ja genoomi stabiilsuse
tingimuslik põimumine bakteriperekonnas _Pseudomonas_” [Tartu Ülikooli digikogus](https://dspace.ut.ee/items/28722322-3681-40fb-a4b5-2709b8b67549).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610193589/valgusunteesi-vigade-ja-parilike-haiguste-seos-on-arvatust-tugevam)

![]()