# Masinate arengus ilmnevad bioloogialaadsed nähtused

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/299521
- Published: 2026-11-12T12:08:00+03:00
- Author: RSS

Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadlaste katse osutab, et võimsad tehisarumudelid
suudavad parandada kehvemate mudelite sooritusvõimet, timmides nende aluseks vaid
inimestele mõistetamatuid arvulisi kaale, nendib [R2 tehnikakommentaaris](https://r2.err.ee/arhiiv/portaal)
Kristjan Port.

Gottfried Leibniz pidas looduse üheks fundamentaalseks omaduseks pidevust. Tema 
kuulsaks saanud põhimõtte järgi ei tee loodus hüppeid: “[_Natura non facit saltus_](https://en.wikipedia.org/wiki/Natura_non_facit_saltus)“.
Muutused leiavad aset sujuvalt, ilma et ühest seisundist satutaks seletamatu hüppega
järgmisesse. Sama maailmakäsitlus sobis hästi tema arendatud diferentsiaalarvutusega,
mille abil sai kirjeldada pidevalt muutuvaid suurusi. Ehkki ajalooõpikud tõstavad
esile samal ajal sama meetodini jõudnud Isaac Newtonit.

Leibnizi aksioom vormis mitme põlvkonna maailmakäsitlust. See inspireeris teiste
seas iiri satiirikut Jonathan Swifti, kes tõdes, et igal kirbul on kirbud ning neil
on oma kirbud ja nii kuni lõpmatuseni. Tõsisemas mõttes rakendas Charles Darwin 
loodusliku katkematuse ideed liikide evolutsiooni järkjärgulisele, sujuva üleminekuga
käsitlusele. Paraku pidi modernses inimeses hiljemalt koroonapandeemia ajal tärkama
küsimus, kust ilmusid ootamatult uued viirustüved.

Tegelikult teati juba ammu, et evolutsioon ei piirdu väikeste, põlvkondade jooksul
kuhjuvate muutustega. Näiteks bakterite vahel leiab aset horisontaalne geenisiire.
Nad suudavad võtta kasutusse teistelt organismidelt juba toimivaid geneetilisi lahendusi.
Mikroobid vahetavad üksteistega DNA-d, võimaldades uutel organismidel omandada keerukaid
ja täielikult välja kujunenud tunnuseid üheainsa evolutsioonilise hüppega. Muutuse
edasise saatuse määravad endiselt keskkond ja looduslik valik.

Seda on hea teada, tabamaks hiljuti avaldatud tehisintellektiga [korraldatud eksperimendi](https://rikiyat.github.io/blog/weight-space-programming/)
laiemat võimalikku mõju. Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT) lasti OpenAI
tehisintellektimudelil GPT-6 Astra uurida ja ümber kirjutada Hiina ettevõttes Alibaba
loodud väiksema ja avatud TI mudeli Qwen3.5-0.8B arvuliste kaalude süsteemi. Mainitud
mudel kippus teatud arutluskäikude sooritamisel kinni jooksma.

Suurem nn vend uuris hätta jäänu aluskoodi ja muutis umbes 800 miljonist tegevust
kujundavast kaalust 131 072 parameetri väärtust, mis moodustasid kõigist kaaludest
umbes 0,016 protsendi. Selles piisas, et arutlusahela tõrge kõrvaldada, mis parandas
väiksema mudeli matemaatilise testi läbimise võimekust kuuekordselt.

Astra ei õpetanud väiksemale mudelile uut matemaatikat. Vajalik potentsiaal oli 
juba varasemalt olemas. Seda hoidis tagasi teatud närvivõrgu osadesse peitunud süsteemne
tõrge. Astra tuvastas ja kõrvaldas sellest veast suure osa. Juhtumis ilmnevad mitu
tõeliselt põnevat asjaolu. Üldotstarbeline TI-mudel mõtestas lahti teise, antud 
juhul konkureeriva ettevõtte mudeli närvivõrgu sisemise arvulise struktuuri ja kirjutas
selle teadlikult ümber, lähtudes temas endas tekkinud funktsionaalsest eesmärgist.

TI-mudel tegi kvalitatiivse hüppe ilma traditsioonilise treeningprotsessita. Traditsioonilisel
tehisintellekti treenimisel rakendatav matemaatiliste kaalude häälestamise gradientlaskumise(
g_radient descent_) meetod meenutab darvinistlikku evolutsiooni – see on graduaalne,
miljardite mikrosammudega protsess.

Eksperimendis toimunu meenutab bakterite kohanemisvõimet, kuigi antud juhul ei toimunud
veel bakteritega võrreldavat valmis funktsiooni ülekandmist. Teadlased ei varja 
aga soovi uurida ka tervete funktsionaalsete närvivõrguahelate siirdamist ühest 
mudelist teise. See meenutaks bioloogilist horisontaalset geenisiiret juba palju
otsesemalt.

[Uuemates teooriates](https://whatisintelligence.antikythera.org/) väidavad mõned
teadlased, et elu ja tehisintellekt on mõlemad näited “ennast modifitseerivast arvutuslikust
mateeriast”. Selles tekib kõrgema taseme intelligentsus pigem koostööl põhineva 
ühinemise kui isoleeritud konkurentsi kaudu. Nn hüppavad geenid ehk transposoonid
ja bakteriaalne horisontaalne geenisiirdamine viitasid juba varem, et evolutsioon
ei tugine ainult pimedale ja aeglasele valikule. Keeruliste organismide arengus 
võidakse omavahel ühineda, jagada toimetulekut ja paljunemist kujundavaid koode 
ning panustada teineteise ümberprogrammeerimisele.

Viimasele viitab ka MIT-i eksperiment. Kui GPT-6 Astra parandas Qwen3.5 kaale, leidis
aset pigem koostööl põhinev sümbioos kui konkureerivate liikide kokkupõrge. See 
toetab oletust, et sügaval põhiolemuses on bioloogia ja digitaalsed võrgud ühesugune
arvutuslik substraat ning mõlemad on võimelised omaenda juhiseid kontrollima ja 
ümber kirjutama.

Arvutiteaduses oli ammu teada, et programm võib lugeda ja muuta teise programmi 
koodi. Uus on see, et TI võib seda teha närvivõrgu miljonite kaaludega. Seejuures
on inimesele nende tähendus seni suuresti varjatud. MIT-i katse pakub näite digitaalsest
mateeriast, mis muudab end aktiivselt ise, ootamata, kuni inimesed käivitavad uue
treeningtsükli.

Antud juhul oli vaja siiski inimesi, kes tõid kaks mudelit kokku. Ent mõeldes TI
laboritest vabasse inforuumi pääsenud mudelite skandaalile ja hoiatustele, et esialgu
väikesed mudelid võivad end kopeerida bakteriaalse infektsiooni laadselt kodustesse
nutiseadmetesse, hakkavad ilmnema bioloogilise evolutsiooni sarnased eeldused.

Leibniz uskus, et loodus kulgeb aeglaselt ega tee hüppeid. Darwin näitas, kuidas
väikesed muutused võivad aja jooksul kogu elusloodust modifitseerida. Hiljem avastati,
et bioloogias saab kiirendatud korras ka valmis lahendusi üle võtta. Võimalik, et
tehisintellekti järgmine arengu- ja levikuhüpe ei sünnigi masinate treenimisest,
vaid nende koostööst.

###### **Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2󠀁[ saates “Portaal”](https://r2.err.ee/arhiiv/portaal)󠁿.**

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610193445/masinate-arengus-ilmnevad-bioloogialaadsed-nahtused)

![]()