# Tehisaru aitab küberpättidel ohvreid täpsemalt valida

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/298491
- Published: 2026-11-11T11:44:00+03:00
- Author: RSS

Allilm kopeerib tehnoloogiahiidude töövõtteid ja on pannud tehisaru endale ohvreid
otsima. Sarnaselt suurfirma reklaamialgoritmile uurib pahavara inimese harjumusi
ja andmeid, et leida küberpättidele kõige tulutoovamad kliendid, nendib [R2 tehnikakommentaaris](https://r2.err.ee/arhiiv/portaal)
Kristjan Port.

Hiljutised [uudised kinnitavad](https://www.err.ee/1610190988/eestlased-kaotasid-kelmidele-uheksa-kuuga-21-miljonit-eurot),
et meiegi inimestelt on varastel midagi võtta. Sel aastal in küberröövilite saagi
suurus vähemalt paarkümmend miljonit eurot. Muude maade kogemuse põhjal kannatab
hulk inimesi kaotust vaikides ja saak võib olla tegelikult hulga suurem. Euroopas
[ läbiviidud uuringust](https://gasa.org/knowledge-base/reports/state-of-scams-in-europe-2026)
selgub, et kuriteo ohvritest teavitasid juhtunust politseid vaid 39 protsenti.

Kui see peaks kedagi lohutama, siis võrreldes Euroopa keskmisega on meie kaotused
suhteliselt väikesed. Kurjategijate jaoks pole kõik ohvrid võrdsed. Nagu igas äris,
püüavad ka nemad leida kliente, kellele kulutatud aeg ja raha toovad kõige rohkem
tulu. Tehisintellekt muudab tänapäeval seda valikut senisest järjest täpsemaks.

Euroopas ulatuvad röövlite saagid kümnete miljardite eurodeni. Mainitud küsitlusuuringu
põhjal hinnatakse viimase 12 kuu jooksul pettustega põhjustatud kahju umbes 50 miljardile
eurole. Enamus ehk umbes 68 protsenti kogutakse nn suure viisiku kodanikelt ja ettevõtetelt.
Need on Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Ühendkuningriik, kuid suurimad
keskmised kahjud registreeriti Šveitsis, Taanis ja Belgias.

Mainitud uuringu raames küsitleti 15 Euroopa riigis kokku 22 200 inimest: viimase
aasta jooksul oli pettusega kokku puutunud 75 protsenti täiskasvanutest. Neist 71
protsenti väitsid, et suudavad pettusi hästi ära tunda. Ent keegi peab seda ettevõtlusvormi
toitma. Küberkurjategijate [investeeringu tasuvus on kõrge](https://ctiacademy.io/blog/ransomware-as-a-service),
kusagil 70–80 protsendi kanti. Sarnaselt veebikaubandusele kasutavad nemadki ära
digitaalse taristu madalaid püsikulusid.

Lisaks peegeldavad kurjategijad ka seaduskuuleliku maailma innovatsioonikultuuri.
Hästi on arenenud nn küberkuritegevus kui teenus ärimudel. Kurjategijad ei pea ise
kõike oskama. Nad saavad rentida näiteks “[lunavara kui teenuse](https://en.wikipedia.org/wiki/Ransomware_as_a_service)“-
platvormi või osta oma vajadustele kohandatavaid pahavara toorikuid hinnaga 100 
kuni 1000 dollarit kuus. Kaubeldakse ka ettevõtete võrgule tagaukse juurdepääsude
ja eraisikute kontodega ning muude kuritegusid abistavate detailidega.

Kuritegevuse üks suuremaid [kuluallikaid on muutuvkulud](https://nhimg.org/ransomware-as-a-service-raas-guide).
Tuludest jagatakse umbes veerand kuritegeliku teenuse platvormi arendajatega. Sõltuvalt
tehingu suurusest võib rahapesule ja raha väljavõtmisele kuluda veel 10– 35 protsenti
varastatud vahenditest.

Väikesema haardega petuskeemide keskmised kulud on paarisaja kuni tuhande euro kandis
ja keskmine saak mõnest tuhandest mõnekümne tuhandeni. Kasumimarginaal on suhteliselt
kõrge, aga rikka elu nimel peab palju tööd tegema. Suuremate väljapressimiste skeemide
kulu võib ulatuda paarikümne tuhande euroni, aga saagid ulatuvad paarisajast paari
miljoni euroni. Nende kasumimarginaal on küll väiksem, aga projektid tootlikumad.

Kõige taustal on normaalse ettevõtlusega sarnane külm tasuvuse kalkulatsioon. See
suunab ka seda, kuidas otsitakse uusi lahendusi. Kuritegevuses hoogustub tehisintellekti
rakendamine. Ühendkuningriigi küberturvalisuse keskuse juht[ Richard Horne hoiatas](https://www.theguardian.com/technology/2026/nov/03/ai-powered-malware-artificial-intelligence-hacking-critical-uk-infrastructure)
kodanikke, et järgmise mõnesaja päeva jooksul on oodata tehisintellektiga arendatud
pahavara rünnakuid kuningriigi kriitilise taristu vastu.

Ta märkis, et tehisintellekt võimaldab avastada liiga kaua talutud haavatavusi ja
kasutada neid mahus, mis oli kunagi kujuteldamatu. Tänu geopoliitilistele pingetele
võib olla päris kindel, et nende rünnakute ettevalmistamisega tegeletakse mitmes
autokraatlikus riigis.

Kurjategijad tõid turule ka tavakodanikega arvestava, tehisintellektile rajaneva
teenuse. Siingi kuvandub seadusliku maailma peegelpilt, et mitte öelda intellektuaalse
omandi kopeerimine. Uus pahavara uurib ohvri arvutis toimuvat ja moodustab tema 
isikuandmetest, veebikülastustest, ostudest, tööandjast, arvuti võimsusest ja kõigest
muust digitaalsest tolmust personaalse profiili. Sarnase teabega kujundavad ametlikud
teenused kliendile kuvatavaid reklaame, muudavad kaupade hindu jne.

Uus pahavara toob varguse ettevalmistamise juurde tehisintellektist analüütiku. 
Ohvrit külastatakse mitu korda. Esmalt varastab kurjategija pahavara teavet ja seejärel
kasutab tehisintellekti, et see aitaks koostada taktikalise ülevaate, millise ohvri
kontod, vara või ligipääsu võtmed võiksid olla kurjategijale kõige väärtuslikumad.

Inimene on digitaalses majanduses muutumas kahekordselt väärtuslikuks. Seaduslikus
äris hinnatakse tema potentsiaali kliendina. Kuritegelikus äris hinnatakse tema 
potentsiaali ohvrina. Mõlema jaoks on tema andmetest koostatud profiil majanduslikult
väärtuslik.

Kunagi eeldati tublilt vargalt tähelepanelikkust, kogemust ja head inimeste tundmist.
Nüüd saab ka tema seda küsida tehisintellektilt.

###### **Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 󠀁[saates “Portaal”](https://r2.err.ee/arhiiv/portaal)󠁿.**

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610192419/tehisaru-aitab-kuberpattidel-ohvreid-tapsemalt-valida)

![]()