Mees eksib metsa ära. Hakkab juba hämarduma, temperatuur langeb, vihma hakkab sadama. Mees longib ühes kindlas suunas, lootes leida väljapääsu. Läheb pimedaks. Vennikesel hakkab hirm, kusagil uluvad hundid, käed-jalad on külmast vihmast kanged, ise läbimärg. Ühtäkki jõuab ta pimedas teeni. Teel seisab üksik auto. Mees piilub sisse, kedagi ei ole. Katsub ust, uks avaneb, istub sisse vihma ja tuulevarju. Ootamatult hakkab auto hääletult liikuma! Mees on ehmunud – täiesti müstiline lugu! Kuskilt ilmub karvane käsi, keerab korra rooli ja kaob sama kiirelt, kui ilmus. Lõpuks jõuab auto mingi asulani, jääb seisma, uks avaneb. Sisse vaatab üleni punane lõust sassis juustega ja küsib üllatunult: “Mida SINA siin teed!?!?!” “Mina…m-ma sõidan!” kokutab mees.
“Mida perset!?! Ma lükkan paduvihmas kaks kilomeetrit autot aga ole lahke, tema sõidab !!!”