# Tehisaru kulutab väikekeeltes suheldes kordades rohkem energiat

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/297114
- Published: 2026-11-10T11:04:00+03:00
- Author: RSS

Keele päritolu üle vaieldakse tänaseni. Ühe usutava oletuse järgi kujunes keel evolutsiooni
käigus vaid korra ning kõik tänapäevased kõnekeeled peaks seega mingil viisil olema
omavahel seotud. Muu hulgas arvati, et keel võis alguse saada Edela-Aafrikas elanud
varajaste inimeste seas.

Kuna esialgu võis nimetamist väärivaid asju olla rohkem, kui neid tähistavaid helisid,
on pakutud, et tänapäeval Edela-Aafrikas elavate rahvaste keeltes kasutatavate klõksuvate
häälitsustega võidi lahendada helide mitmekesisuse vajadust. Need suulae ja keelega
moodustatavad häälitsused jäid kandma teavet hoolimata sellest, et looduslik valik
hakkas eelistama suure ampluaaga hääle moduleerimist võimaldavaid näokolju ja neelu
vorme, mis võimaldasid lisada palju uusi sõnu moodustavaid häälitsusi.

See on aga vaid üks paljudest oletustest ja keele sünnikohta ega täpset aega me 
tegelikult ei tea. Lisaks vaieldakse, kas keel on bioloogiline programm või pigem
tehnoloogiline, kasutusele võetud tööriist. Esimesel juhul oletatakse, et inimajju
tekkis bioloogiline mutatsioon ja keel tärkas selle loomuliku tulemusena. Teine 
koolkond näeb keelt kultuurilise tehnoloogiana, mille inimesed lõid probleemide 
lahendamiseks sarnaselt kivikirve või vibu ja noolega. Seejärel arenes keel sotsiaalse
läbikäimise, žestide ja loodushäälte matkimise kaudu.

Kõige tõenäolisem on aga neid mõlemat hõlmav vaade: evolutsioon kujundas inimeses
võime keelt omandada ning kultuur voolis keeled selliseks, nagu me neid täna kasutame.
Siit tõstatub küsimus keele kujunemise järgnevate mehhanismide osas.

Huvitav näide keele arengust on Nicaragua valitsuse 1980. aastatel algatatud kirjaoskuse
edendamise kampaania, mille käigus toodi kokku grupp kurte lapsi. Neil puudus ühine
keel. Riigi madala kirjaoskuse kõrval puudus Nicaraguas ka viipekeel. Ent lapsed
lõid omavahelises suhtluses mõne aastaga uue ja toimiva grammatikaga keele, mida
ei suutnud alguses mõista isegi nende õpetajad mõista.

Nii kujunes sealne ametlik viipekeel. Ühtlasi said teadlased toetust järeldusele,
et keele alusstruktuur on ajus olemas, see ei pea olema foneetiline ning sotsiaalne
suhtlus arendab ja täiustab seda.

Käesoleva, 2026. aasta seisuga eksisteerib umbes 7500 kõneldavat või viipekeelt.
Õigem oleks öelda, et alles on veel selline arv keeli, millest umbes pooled on liigitatud
ohustatuteks. Suuremas pildis hõlmab see vaid kümmekond protsenti kunagi eksisteerinud
keeltest.

Globaliseerunud maailmas seostatakse vähemuskeeli sageli vaesuse või isolatsiooniga.
Keelte hääbumise peamine mootor on sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised tegurid,
mis sunnivad kogukondi oma emakeelest loobuma mõne dominantse keele kasuks.

Ent keelte kadumisel on veel üks põhjus, mis võib olla isegi juurpõhjus. Võõrkeeles
suhtlemine on kognitiivselt erakordselt kulukas ja bioloogiline optimeerimisprotsess
eelistab vähima pingutusega parimat tulemust. Meie aju moodustab umbes kaks protsenti
kehakaalust, aga tarbib puhkeolekus umbes 20 protsenti kogu keha energiast. Kui 
võõrkeeles rääkida ja mõelda, suurendab see oluliselt aju energiakulu. Sestap on
piirideülese suhtluse arenedes kulutõhusam täiendada ja asendada keelt võõraste 
laenudega, kuni oma keele hääbumiseni.

Arusaadavalt ei ole see meile kui väikese keelekõnelejate arvuga rahvale hea uudis.
Vahest lohutab mõnd keskkonnast hoolivat hinge analüüs, et suheldes tehisintellektiga
inglise keeles, säästab see keskkonda rohkem, kui suhelda sellega eesti keeles, 
rääkimata bengali või telugu keelest. Viimases kõneleb seejuures umbes 84 miljonit
elanikku India lõunaosas.

[Värskelt avaldatud](https://doi.org/10.18653/2026.emnlp-main.2113) uuringust selgus,
et tehisintellektimudelid võivad inglise keelest erineva teksti loomiseks kulutada
1,4 kuni 180 korda rohkem energiat. Enamiku Lääne-Euroopa keelte puhul on energiakulu
kuni kaks korda suurem, eesti keele puhul kolm korda. Ehk kui umbes 5,2 miljardit
inimest suhtlevad keelemudelitega oma emakeeles, kulutavad masinad võrreldes inglise
keele kõnelejatega vähemalt kaks korda rohkem energiat.

Energia on kallis. Odavam ja ilmselt üha tõhusam on ka omavahelises suhtluses kasutada
ühist keelt. Võimalik, et selleks on inglise keel. Sellegi saatuseks on aga alluda
tehnilisele ümbertöötlusele.

Kirjeldatud optimeerimisloogikaga haakub ka argise suhtluse muutumine kompaktsemaks
ja lühisõnumite põhiseks. Suhtluskeele käsitlusse on lisandunud mõisted nagu “textese”
ehk tekstikeel ja vestlemist asendav “sõrmitsetud kõne”. Neid protsesse ühendab 
tõhusam energiakasutus. Tekstisuhtluses aitab lühendamine säästa aega ja vaeva. 
TI puhul lisandub sellele arvutuslik kulu. Masina tööd võib suurendada iga täiendav
sõna või selle fragment. Üha kallimaks muutuval ajal võib muutuda inimlikult väljendusrikas
suhtlus aga arvepidamise objektiks.

Keele sünni üle võib veel kaua vaielda, kuigi kulutõhusam on küsida arvamust tehisintellekti
käest. Soovitavalt inglise keeles ja lühidalt.

###### **Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 󠀁[saates “Portaal”](https://r2.err.ee/arhiiv/portaal)󠁿.**

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610191417/tehisaru-kulutab-vaikekeeltes-suheldes-kordades-rohkem-energiat)

![]()