# USA-Iraani sõda lükkas maailma süsinikuheite üle pika aja langusesse

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/297094
- Published: 2026-11-10T13:06:00+03:00
- Author: RSS

Inimtekkeline süsinikuheide väheneb tänavu esimest korda viimase kümnendi jooksul,
osutab [uus raport](https://essd.copernicus.org/preprints/essd-2026-895/). Ehkki
muutus annab lootust, kahaneb heitkogus kliimaeesmärkide saavutamiseks liiga aeglaselt.
Osaliselt vähenesid heitmed USA-Iraani sõjast tingitud segaduse tõttu tarneahelates
ja sellest tingitud fossiilkütuse kallinemise järel.

Üle saja teadlase koondav rahvusvaheline teadlasrühm kaardistas värskes raportis
planeedi süsinikuringe seisundi ja kliimasuundumused. Ülemaailmse süsinikueelarve
projekti raames  hindasid nad juba 20. korda süsinikdioksiidi allikate ja looduslikke
neelajate panust maailma süsinikuringesse. Töörühm otsis vastust küsimusele, kas
riikide praegune kliimapoliitika suudab majanduskasvu heitmetest lahti siduda. 

Uurijad põimisid selleks kokku majandusstatistika ja loodusteaduslikud andmed. Fossiilkütuste
heitkoguste arvutustes võtsid nad aluseks riikide aruanded ja energiakasutuse. Ookeanide
ja maapinna süsinikuhaaret hindasid nad aga loodusprotsesse ja kliimamõjusid jäljendavate
matemaatiliste mudelite abil. 

**Esimesed märgid heitme kahanemisest**

Fossiilkütuste põletamisel tekkiv heide väheneb tulemuste põhjal prognoositavasti
tänavu 0,4 protsenti. Langust veavad eeskätt Hiina, Ameerika Ühendriikide, Euroopa
Liidu ja Jaapani väiksemad heitkogused. Näiteks vähenevad Hiina ja USA CO2 heitmed
vastavalt 0,9 ja 1,3 protsendi võrra, Euroopa Liit vähendab aga oma heidet umbes
1,5 protsenti. Samal ajal kergitab India majanduskasv sealse heite 4,4 protsenti
kõrgemale.

Aastatel 2016–2025 suutsid ülevaate põhjal kasvatada majandust ja samal ajal süsinikuheidet
statistiliselt olulisel määral vähendada 40 riiki. Kokku saab nende arvele kirjutada
veerandi kogu maailma heitmetest. Uuringu autorite sõnul kinnitab see, et rohepööre
ja majanduslik heaolu saavad käia käsikäes. 

Heitmete kasvu pidurdavad taastuvenergia kiire pealetulek ja see, et mitu suurriiki
kasutab vähem kivisütt. Ülejäänud maailma fossiilkütustest pärit süsinikuheide väheneb
prognooside järgi 0,7 protsenti ja selle peamine põhjus on naftast tingitud heitmete
1,9-protsendiline langus. Raporti autorite sõnul on see lühiajaline reaktsioon Iraani
sõjast tingitud häiretele üleilmsetes tarneahelates ja hindade tõusule.

**Ookeanid ja taimestik neelavad poole**

Maakasutusest ja metsakaost tulenev heide väheneb pikas vaates visalt. Inimtegevus
paiskab hävitatud metsade arvelt igal aastal õhku tohutu koguse süsinikku. Viimase
kümne aasta keskmisena tekitas raadamine igal aastal ligikaudu 2,2 gigatonni suuruse
süsinikuheite. Sellest 1,0 gigatonni moodustas püsiv metsakadu.  Kõige enam väheneb
metsade pindala Brasiilias, Indoneesias ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis. 

Olulise osa vabanenud süsinikust aitaks kinni püüda uued metsaistandikud ja olemasolevate
metsade juurdekasv. Ühtlasi oleks uurijate sõnul metsakaitse suurim ja kiireim võimalus,
kuidas süsinikuheidet kärpida. Kui vana mets jääb langetamata, ei pea loodus kulutama
aastakümneid kaotatud tasakaalu taastamisele. 

Uute süsinikupüüdmise tehnoloogiate mõju on seevastu praegu kaduvväike. Töörühma
sõnul saab näiteks süsihappegaasi kivimitesse sidudes eemaldada atmosfäärist vähem
kui poole tunni jagu aastasest fossiilheitest.

Seega teevad pea kogu töö ära looduslikud neeldajad. Näiteks talletas maailmameri
viimasel kümnendil üle veerandi kogu inimkonna süsinikuheitest. Samal ajal vähendab
soojenev kliima veekogude võimet täiendavat süsihappegaasi neelata. 

Maismaa ökosüsteemid seovad õhust aga umbes viiendiku lisanduvast süsinikust. Mullu
sidusid metsad ja mullad rekordkoguses süsihappegaasi ning aitasid sellega tasakaalustada
kerkinud heitkoguseid. Autorite sõnul paneb suurem süsihappegaasi sisaldus taimed
küll kiiremini vohama, kuid seda hoogu pidurdavad omakorda põuad ja kuumalained.

Uurijad ise toovad oma töös esile mitu andmelünka. Esiteks ei suuda mudelid alati
arvestada põudade ja äärmuslike ilmastikuolude täit mõju loodusele. Teiseks on ookeanide
lõunapoolkera vaatlusvõrk hõre, mis suurendab sealse süsinikuringe arvutuste määramatust.

Kui inimkond soovib jätta kliima soojenemise 1,5 kraadi piiresse, jagub süsinikueelarvet
veel vaid napilt neljaks aastaks. Uurijate sõnul peaks pöördumatute kliimamuutuste
ennetamiseks viima heitkogused nulli enne sajandi keskpaika.

Uuringu esmaversioon ilmus ajakirjas [Earth System Science Data](https://essd.copernicus.org/preprints/essd-2026-895/).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610191426/usa-iraani-soda-lukkas-maailma-susinikuheite-ule-pika-aja-langusesse)