# Soome uurib Ukraina kogemusi tankitõrjevööndi rajamiseks Vene piirile - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/294537 - Published: 2026-11-08T12:16:00+03:00 - Author: RSS Soome uurib võimalusi rajada riigi kaitsevõime suurendamiseks Ukraina eeskujul oma piirile Venemaaga tankitõrjevöönd, ütles Soome maavägede ülem kindralleitnant Pasi Välimäki. Kindrali sõnul kasutavad Ukraina väed edasitungivate jõudude tõkestamiseks ulatuslikke kaitseliine ja tankitõrjetõkkeid. Tema hinnangul pole kumbki sõjaosaline seni leidnud usaldusväärset viisi sellisest kaitsest läbimurdmiseks, et teha ulatuslikke manööversõja operatsioone. Soomel tuleb nüüd välja selgitada, kuidas peaksid Ukrainas kasutatavate kaitserajatistega sarnased ehitised vastu karmidele põhjamaa ilmastikuoludele, rääkis Välimäki USA [meediakanalile Bloomberg](https://www.bloomberg.com/news/articles/2026-11-07/finland-considers-ukraine-style-tank-barriers-as-russia-rearms). “Tingimused Soomes on keerulisemad,” märkis Välimäki. “Kui rajame kindlustusi ning kaevame sama sügavaid tankitõrjekraave või ehitame Ukrainaga sarnaseid tõkkeid, siis kui kaua läheb aega, enne kui meie looduskeskkond muudab need tehislikeks tiikideks?” Kindrali sõnul on [Venemaa alustanud oma sõjalise võimekuse taastamist Soome lähistel](https://www.err.ee/1610051251/venemaa-rajab-soome-piiri-lahistele-uut-garnisoni), ehkki tema täiemahuline sissetung Ukrainasse kestab juba üle nelja ja poole aasta. Vene armee jõupingutused oma relvavarude täiendamisel on hakanud juba tulemusi andma ning tema laod täituvad moodsate tankidega T-90, jalaväe lahingumasinate ning iseliikuvate haubitsatega 2S19 Msta-S. Soomel pole võimalik Venemaa taasrelvastumist takistada. Selle asemel on eesmärk Venemaa vägesid heidutada, veendes Venemaa sõjalist juhtkonda selles, et rünnak lõppeks läbikukkumisega, ütles Välimäki. “Kõik, mida me praegu teeme, on suunatud sellise heidutusläve loomisele, et Venemaa kaugemale ei läheks – räägime siis kogu alliansist või Soomest,” lisas ta. Soome ja Venemaa ühise piiri pikkus on 1340 kilomeetrit, mis moodustab ligikaudu poole NATO maismaapiirist Venemaaga. Soome jõupingutused on osa meetmetest, mille eesmärk on tugevdada NATO idatiiba ajal, mil Venemaa taastab oma sõjalisi võimeid. Pärast Venemaa täiemahulise agressioonisõja algust Ukraina vastu tugevdas Soome oma lahinguvalmidust ning uuendas kahe aasta jooksul 60 000 reservväelase väljaõpet. Riik jätkab ka ajateenistuse arendamist ja annab igal aastal sõjalise väljaõppe 45 000 reservväelasele. Nad harjutavad lahingutegevust linnakeskkonnas, õpivad kasutama droone ja andma lahinguväljal meditsiinilist abi. Sõja korral suudaks Soome, mille rahvaarv on 5,6 miljonit, mobiliseerida ligikaudu 280 000 sõjaväelast. Lisaks on Soomes tsiviilelanikele välja töötatud vabatahtlikud kursused, kus õpetatakse esmaabi andmist ja relvade käsitsemist. Samuti osalevad tuhanded soomlased tsiviilkaitseõppustel, kus harjutatakse tegutsemist küberrünnakute, elektrikatkestuste ja raketirünnaku ohu korral. Praegu viib Soome ellu ulatuslikku sõjaväereformi, mis kestab 2030. aastate lõpuni. Reform hõlmab varustuse ja sõjaliste struktuuride ajakohastamist, lahinguvalmiduse parandamist ning võimekuse suurendamist pikaajaliste sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks. Kindralleitnant Välimäki rõhutas, et Ukraina sõja kogemus on näidanud ka õhu- ja raketirünnakutest lähtuva ohu ulatust. Tema sõnul ei piisa riigi kaitsmiseks üksnes rakettide ja droonide allatulistamisest – oluline on ka võime hävitada vaenlase stardisüsteemid enne nende kasutamist. Bloombergi artiklit vahendanud Ukraina uudistekanal Ukrinform viitas ka sellele, et [kümme Põhja-Euroopa riiki leppisid märtsis kokku](https://www.err.ee/1609958381/pohja-euroopa-riigid-hakkavad-koostama-uhiseid-evakueerimisplaane) tsiviilelanike võimaliku piiriülese evakueerimise ühiste plaanide väljatöötamises juhuks, kui Venemaaga peaks tekkima kriis või relvakonflikt. [Loe allikast edasi](https://www.err.ee/1610189701/soome-uurib-ukraina-kogemusi-tankitorjevoondi-rajamiseks-vene-piirile)