# Eesti peaminister soovitab mitte rääkida Putiniga ja lämmatada Venemaa sanktsioonidega

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/292976
- Published: 2026-11-06T19:59:12+03:00
- Author: RSS

![]()

Euroopa ei tohiks avada diplomaatilist kanalit Venemaa presidendi Vladimir Putiniga,
hoiatas ühe Euroopa kõige haavatavama riigi juht.

„Euroopa ei peaks olema vahendaja rollis,” ütles Eesti peaminister Kristen Michal
sel nädalal antud intervjuus väljaandele [Politico](https://www.politico.eu/article/estonia-prime-minister-kristen-michal-europe-vladimir-putin-russia/).„
Ei tohiks võtta rolli, kus püütakse diktaatorile meele järele olla.”

Euroopa liidrid on pikka aega kartnud, et president Donald Trumpi juhitud USA administratsioon
võib taotleda Venemaa ja Ukraina vahelist rahulepet tingimustel, mis jätavad Euroopa
kõrvale ja seavad Kiievi ebasoodsasse olukorda. Hiljutised kõnelused Washingtoni
ja Moskva vahel on Brüsselis ja liikmesriikide pealinnades taas elavdanud arutelu
selle üle, kas Euroopa vajab oma otsekanalit Kremliga. Soome president Alexander
Stubb ja Norra peaminister Jonas Gahr Støre pidasid oktoobri lõpus Putiniga 90-minutilise
telefonivestluse.

Eesti peaminister – kelle 1,3 miljoni elanikuga riik piirneb Venemaaga ning on olnud
sihtmärgiks Moskva järjepidevatele katsetele õhutada riigisiseseid rahutusi – hoiatas
otseste läbirääkimiste idee eest, märkides, et see nõrgestaks Euroopa positsiooni
Putini suhtes.

„Esmakordselt on Euroopal plaan, mis tegelikult toimib,” sõnas Michal, viidates 
Venemaa majanduslikule lämmatamisele sanktsioonide abil. Ta selgitas, et vahendajaks
olemine tähendab „valmidust standardeid alandada – näiteks Venemaa puhul” –, sealhulgas
karistavate sanktsioonide kehtestamise ja jõustamise osas.

„Ei saa täita kahte rolli korraga. Üks roll on Ukraina toetamine ja Venemaa survestamine.
Teine roll on püüda tegutseda mingisuguse vahendajana,” ütles Eesti valitsusjuht.„
Putin peab mõistma, et Euroopa on tugev, hoiab kokku ja räägib ühel häälel,” lisas
ta.

USA ametnikud kohtuvad järgmisel nädalal Ukraina ja Venemaa esindajatega. USA eriesindaja
Steve Witkoff teatas esmaspäeval, et läbirääkimised – esimesed silmast silma kohtumised
alates veebruarist – toimuvad Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis.

Eesti peaminister märkis, et eurooplased „hindavad” Trumpi administratsiooni püüdlusi
rahu saavutamiseks, kuid rõhutas, et „surve peab olema suunatud eelkõige Venemaale.
Probleem asub Kremlis. Mitte kusagil mujal.”

Kuna Trumpi Vabariiklik Partei on pärast teisipäevast suurt kaotust USA vahevalimistel
kriisis, jälgib Euroopa tähelepanelikult, kuidas võimutasakaalu muutumine USA parlamendis
Kongressis mõjutab presidendi seisukohta Ukraina suhtes.

„Valimistel on tagajärjed. Demokraatias on seega hea, et toimib võimude tasakaalustamise
ja kontrolli süsteem,” kommenteeris Michal valimistulemusi.

Ta lisas, et muutus jõudude vahekorras võib viia Washingtoni „paremas suunas – väärtuspõhisema
lähenemise poole. Ja kui USA on väärtuspõhisem… siis on see tõenäoliselt hea sõnum
nii Ukrainale kui ka Euroopale”.

Venemaale surve avaldamiseks on Eesti koos Poola ja Rootsiga algatanud püüdluse 
karmistada viisanõudeid venelastele, sealhulgas endistele võitlejatele, kes võitlesid
Ukraina lahinguväljadel. Tallinn on teinud ettepaneku keelata täielikult Venemaa
relvajõudude endistele sõduritele juurdepääs EL-ile tervikuna.

Ametnike arvates võimaldavad turismiviisad Venemaa agentidel hõlpsalt pääseda blokki,
et viia läbi niinimetatud hübriidsõja kampaaniaid – alates droonide lendamisest 
tundlike julgeolekuobjektide kohal kuni infrastruktuuri saboteerimiseni.

EL-i ametnikud ütlesid eelmisel kuul Politicole, et Euroopa Komisjon kavatseb uuel
aastal ettepanekuid esitada.
Michal ütles, et Euroopal pole aega raisata, kuna hübriidrünnakud
häirivad pidevalt teenuseid. „Te ei tohiks lasta sellistel inimestel Euroopas ringi
joosta. Seega piirake viisasid,” ütles ta.

[Loe allikast edasi](https://eestinen.fi/2026/11/eesti-peaminister-soovitab-mitte-raakida-putiniga-ja-lammatada-venemaa-sanktsioonidega/)
