# Sven Sildnik: Kaitseministeerium salastas Dataseli raporti

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/292591
- Published: 2026-11-06T12:54:21+03:00
- Author: RSS

![]()

Haruldane sigadus. [Kaitseministeerium teatas, et ei avalikusta Dataseliga seotud protsesse uurinud töörühma raportit.](https://www.err.ee/1610188315/kaitseministeerium-ei-avalikusta-dataseli-raportit)
Nad ei kasuta sõna „salastamine“. Nad ütlevad viisakalt, et raport „sisaldab viiteid
konfidentsiaalsetele dokumentidele“ (varem ei õnnestunud dokumente leida) ning seetõttu
ei tehta seda avalikuks. Mõte on aga täpselt sama: Eesti Vabariigi ühe suurema julgeoleku-
ja korruptsiooniskandaali uurimine jääb avalikkuse eest varjatuks.

Raporti autorid on nimedeta „teenistujad“. Töörühma kuulusid kaitseministeeriumi
infohalduse, julgeoleku, sisekontrolli, õiguse ja andmekaitse ametnikud ning Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) hangete ja õigusbüroo inimesed.

Kõik nad jäävad anonüümseks, sest „mitte kõik ametikohad ei ole avalikud“. Nii ongi:
Vabariigi suurima kaitsevaldkonna skandaali kangelased ja nende uurijad peituvad
üheskoos pimeduse varjus. Vägisi jääb mulje, et keegi uurib ennast ise.

See ei ole lihtsalt üks raport. See on sümptom sügavast haigusest. Eesti, mida reklaamiti
kui „kindlates kätes“ europrovintsi, on muutunud õigusemõistmise eest kindlalt kaitstud
korruptantide võrgustikuks. Selles võrgustikus ei ole vahet, kas tegemist on hangete
korraldajate, nende järelevalvajate või nende kaitsjatega – kõik jäävad anonüümseks.

Kui midagi tõsist leitakse, moodustatakse töörühm, kirjutatakse raport, seejärel
lükatakse kaust kalevi alla. Avalikkusele lubatakse visata vaid udused „olulisemaid
järeldusi“ ja sedagi kunagi tulevikus. See on Eesti riigiasutuste uus ja uskumatult
jultunud sigatsemisskeem.

Mis on kahtlane? Esiteks, enesekontroll. Sama ministeerium, mille all hankeid tehti,
uurib iseenda vigu. Teiseks, täielik vastutuse hägustamine – keegi ei kanna isiklikku
vastutust. Kolmandaks, julgeoleku ja raha segunemine. Kui riigikaitsehangetes on
võimalikud korruptsiooniriskid või andmetöötluse tõsised puudujäägid, ei ole tegemist
lihtsalt ebaeetilise käitumisega.

See on otsene oht Eesti julgeolekule. Neljandaks, maksuraha. Kaitsevaldkonna eelarve
on kasvanud hüppeliselt. Iga miljon, mis kaob ebaefektiivsusesse, huvide konfliktidesse
või otse ametniku taskusse, on raha, mida ei saa kasutada Eesti kaitsevõime tugevdamiseks.

Ohud on konkreetsed. Kui hangete juures valitseb täielik läbipaistmatus, kasvab 
oht, et riigisaladused lekivad või et hangitakse kehva kvaliteediga lahendusi. Mürsuskandaaliga
on kõik ohud realiseerunud.

Kui ametnikud teavad, et neid ei võeta kunagi vastutusele, sest raportid salastatakse,
muutub korruptsioon süsteemseks. Ja kui avalikkus ei saa teada, mis täpselt valesti
läks, ei jää valijal muud üle kui valitsuserakondi ja neid toetavaid sotse korralikult
klobida.

See lugu peaks olema valijale selge punane lipp. Kui Kaitseministeerium – valdkond,
kus läbipaistvus peaks olema kõige kõrgemal tasemel – käitub nagu suletud ordu, 
siis ei ole põhjust uskuda, et olukord on mujal parem. Vastupidi.

Kaitsevaldkonnas on lihtsalt rohkem raha ja suuremad panused. Teistes ministeeriumides
on tõenäoliselt sama kultuur: enesekaitse, anonüümsus, varastamine ja valetamine.
Lihtsalt seal on vähem varastada.

Varsti võime näha kaitseministri või tema pressiesindajat pressikonverentsil must
kott peas ja moonutatud häälega, nagu ISIS-e videotes. „Rahvusliku julgeoleku huvides
ei saa me kommenteerida.“ See ei ole enam naljakas. See on Eesti riigi areng, kus
avalik võim varjab end kodaniku eest samamoodi, nagu kurjategijad varjavad end seaduse
eest.

EKRE on alati rõhutanud, et riigikaitse peab olema puhas, läbipaistev ja rahva teenistuses.
Praegune olukord näitab selgelt, et valitsus, kes lubab sellisel salastamisel jätkuda,
ei ole võimeline ega tahteline ausalt asju ajama. See ei ole ammu enam üksik juhtum.
Viga on süsteemis.

Aeg on teha valik. Kas jätkata salastatud raportite, anonüümsete ametnike ja „usaldage
meid“ kultuuriga või nõuda ausat, avatud ja vastutustundlikku riigikaitset. Praegune
bande ei vääri usaldust. Kui süüdlasi ei õnnestu välja selgitada, tuleks nad kõik
eeluurimisvanglasse toppida. Nõrgem hakkab rääkima.

**Sven Sildnik**,

Sisepaguluses 06.11.2026

[Loe allikast edasi](https://uueduudised.ee/sven-sildnik-kaitseministeerium-salastas-dataseli-raporti/)