# Priit Reiska: haruldane võimalus kasvatada kõrgharitud inimeste hulka

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/292268
- Published: 2026-11-06T10:34:00+03:00
- Author: RSS

Ülikoolid vajavad vastuvõtu suurendamiseks kindlust, et rahastus on olemas kogu 
üliõpilase õpinguaja. Ühe aasta vastuvõtuotsusega võetakse mitmeaastane kohustus
nende noorte ees, kes ülikooli õppima tulevad, kirjutab Priit Reiska.

Riigikogus teisele lugemisel jõudva 2027. aasta riigieelarvega kujundatakse ka praegu
keskharidust omandavate noorte õppimisvõimalusi. Kas suuremale koolilõpetajate põlvkonnale
jätkub ülikoolides õppekohti ning kas rohkemate tudengite õpetamisel suudetakse 
hoida õppe kvaliteeti?

Riigikogu on oma seisukoha juba väljendanud. Avalduses “[Kõrghariduse toetuseks](https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eb6fe433-5083-4ed0-92e0-0768c63ed9a4/riigikogu-avaldus-korghariduse-toetuseks/)”
kutsusid saadikud valitsust üles tagama alates 2027. aasta vastuvõtust mitme aasta
jooksul vähemalt 1000 täiendavat tasuta õppekohta aastas Eesti arenguhüppeks olulistes
valdkondades. Nüüd tuleb see avaldus teostada ka riigieelarves.

Kui 2024. aastal omandas keskhariduse ligikaudu 10 100 noort, siis[ haridus- ja teadusministeeriumi prognoosi](https://hm.ee/uudised/kristina-kallas-eesti-korgharidus-vajab-taiendavaid-oppekohti-ja-lisaraha)
kohaselt ulatub lõpetajate arv 2028. aastal 12 500-ni. See annab Eestile võimaluse
kasvatada kõrgharitud inimeste hulka, kuid eeldab, et koos koolilõpetajate arvuga
suurenevad ka nende võimalused õpinguid jätkata.

Praeguse arvuka noorte põlvkonna harimisel on eriline kaal. Kui jätame selle võimaluse
kasutamata, on hiljem sündide arvu vähenemise tõttu kõrgharitute arvu märksa raskem
kasvatada. Kõrgharidusest kõrvale jäämine võib piirata noore võimalusi ning jätta
tema võimed ühiskonna jaoks osaliselt rakendamata.

Ka haridus- ja teadusminister[ Kristina Kallas on hoiatanud](https://hm.ee/uudised/kristina-kallas-eesti-korgharidus-vajab-taiendavaid-oppekohti-ja-lisaraha),
et piisavate õppimisvõimaluste puudumine võib suurendada erialase hariduseta tööturule
suunduvate noorte arvu ja pidurdada Eesti majanduse konkurentsivõimet.

Tartu Ülikooli rektor[ Toomas Asser on rõhutanud](https://novaator.err.ee/1610151436/toomas-asser-korghariduse-maht-seab-eesti-majandusele-lae),
et Eesti liikumine teadmusmahukama majanduse poole sõltub sellest, kui palju on 
meil selleks vajalike teadmistega inimesi. Tulevaste tippspetsialistide järelkasv
eeldab tugevat kõrgharidusteed, mis algab piisavast vastuvõtust bakalaureuseõppesse.

Olen[ varasemalt kirjutanud](https://www.err.ee/1609868178/priit-reiska-milleks-meil-ikkagi-ulikoole-vaja-on),
et kõrghariduse mahtu ja erialavalikuid ei saa kujundada üksnes praeguste tööjõuvajaduste
järgi. Juba praegu on viie või kümne aasta vajadusi raske ennustada ning tehisintellekti
kiire areng suurendab ebakindlust veelgi, seda on näidanud ka viimased kuud ja nädalad
tööjõuturu.

Sellises olukorras on akadeemilise ülikoolihariduse tugevuseks laiapõhjalised teadmised,
kriitiline mõtlemine, iseseisev õppimisoskus ja võime luua uusi lahendusi. Kõrgharitud
inimesed loovad ka uusi töökohti ning aitavad ühiskonnal muutustega toime tulla.

**Uued õppekohad vajavad tegelikku lisaraha**

Kevadistel[ halduslepingute läbirääkimistel](https://novaator.err.ee/1610022352/ulikoolid-ja-riik-leppisid-kokku-oppekohtade-arvu-suurendamises)
hindasid nii ministeerium kui ka ülikoolid, et täiendavate õppekohtade loomiseks
on järgmise nelja aasta jooksul vaja kokku 146 miljonit eurot. Sellest 2027. aasta
vajadus on 19,7 miljonit eurot, sealhulgas kõrghariduse esimese astme õppekohtade
jaoks 13,3 miljonit.

Riigieelarve eelnõus kavandatud kõrghariduse rahastuse kasv on vaid 3,67 miljonit
eurot. Juba esimese astme õppekohtade rahavajadusega võrreldes on seda ligi kümme
miljonit vähem. Puudujääki kavandatakse katta ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide 
senise tegevustoetuse ümberjagamisega. Nii tuleb uute õppekohtade loomiseks vähendada
olemasoleva õppe rahastust.

Noortele tähendab see reaalset riski, et uusi õppekohti luuakse praeguste üliõpilaste
õppimistingimuste arvelt. Kui sama raha eest tuleb õpetada rohkem tudengeid, võib
tulemuseks olla suurem õpperühm, väiksem valikainete valik ning vähem võimalusi 
saada õppejõult individuaalset juhendamist ja sisulist tagasisidet. Lisaks õppekohtade
arvule tuleb küsida, millise hariduse neil kohtadel õppivad noored saavad.

See ei ole esimene kord, kui kõrghariduse rahastamiseks sõlmitud kokkulepped ja 
tegelikud eelarveotsused lahknevad. 2023. aastal leppisid ülikoolid ja parlamendierakonnad
kokku, et aastatepikkune rahastamise mahajäämus tuleb nelja aasta jooksul tasa teha
ning töötada välja jätkusuutlik rahastusmudel.

Kavandatud tegevustoetuse kasvu on vahepeal korduvalt vähendatud.[ Rektorite nõukogu hinnangul](https://ern.ee/rektorite-noukogu-riigikogu-liikmete-tunnustust-vaariv-algatus-vajab-tuge-ka-riigieelarvest/)
jääb kõrghariduse tegevustoetus 2027. aasta eelarvega ligi 50 miljoni euro võrra
alla varem kokkulepitud tasemele.

Ülikoolid on samal ajal suurendanud vastuvõttu, parandanud nominaalajaga lõpetamist
ja arendanud uusi õppevorme. Ka sel kevadel sõlmitud halduslepingutega võeti kohustus
õpetada rohkem noori.

“Suurem vastuvõtt ei täida eesmärki, kui õppejõududel jääb õppijate toetamiseks 
vähem aega ning õpingute katkestamise oht kasvab.”

Ülikoolid peavad mõistagi oma tegevust tõhusalt korraldama ja otsima võimalusi olemasoleva
rahaga paremini õpetada. Tõhusust tuleb hinnata ka selle järgi, kas üliõpilased 
saavad õpingutega hakkama ja jõuavad lõpetamiseni. Suurem vastuvõtt ei täida eesmärki,
kui õppejõududel jääb õppijate toetamiseks vähem aega ning õpingute katkestamise
oht kasvab.

Seetõttu vajavad ülikoolid vastuvõtu suurendamiseks kindlust, et rahastus on olemas
kogu üliõpilase õpinguaja. Ühe aasta vastuvõtuotsusega võetakse mitmeaastane kohustus
nende noorte ees, kes ülikooli õppima tulevad.

**Riigikogul on võimalus olukorda muuta**

Riigikogu võttis käesoleva aasta 14. oktoobril 65 poolthäälega vastu avalduse “Kõrghariduse
toetuseks”. Lisaks täiendavate tasuta õppekohtade loomisele kutsutakse selles üles
jätkama eestikeelse kõrghariduse rahastamise suurendamist, tagama õppejõudude konkurentsivõimeline
tasustamine ja parandama õppe kvaliteeti. Seega on riigikogu väljendanud selget 
seisukohta, et rohkemate noorte õpetamine ja kõrghariduse kvaliteedi tagamine peavad
käima käsikäes.

Nüüd on riigikogul eelarve menetlemisel võimalus see seisukoht rahastamisotsustesse
viia. Rektorite nõukogu taotlus on, et 2027. aastal lisanduks uute õppekohtade loomiseks
kõrghariduse senisele rahastusele kokku 19,7 miljonit eurot. Olemasoleva tegevustoetuse
ümberjagamine seda vajadust ei kata.

See summa ei lahenda kõiki kõrghariduse rahastamise probleeme, kuid võimaldaks suurendada
vastuvõttu senise õppe rahastust vähendamata. Praegustele koolinoortele annaks see
rohkem võimalusi õpinguid jätkata ning kindluse, et õppekoht tähendab ka kvaliteetset
haridust.

Riigikogu on täiendavaid õppekohti toetanud. 2027. aasta riigieelarves tuleb nende
loomiseks ette näha ka tegelik lisaraha. Meil on praegu võimalus anda kõrgharidus
senisest suuremale põlvkonnale noortele. Sellist võimalust ei tule meil enam aastakümneid,
kasutame seda.

[Loe allikast edasi](https://www.err.ee/1610188243/priit-reiska-haruldane-voimalus-kasvatada-korgharitud-inimeste-hulka)

![]()