# Piiritaja aitab uurida sipelgate pulmalende

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/292261
- Published: 2026-11-06T11:05:00+03:00
- Author: RSS

Sipelgate paljunemise olulist osa ehk pulmalendu on keeruline uurida. Hispaania 
teadlaste [uuring](https://www.nature.com/articles/s41598-026-48191-1) näitab, et
abi võib olla piiritajast, kes lendavaid sipelgaid õhust noka vahele püüab.

Nii mõnigi on juhtunud nägema suvist sipelgate pulmalendu. Tiibadega emased ja isased
sipelgad lahkuvad siis pesast uut elupaika otsima. See on üürike lennuhetk sipelga
elus: pärast uue paiga leidmist heidab ta tiivad seljast ning elu jätkub tiivutuna
nii maa all kui ka peal. Värske uuring näitab, et sipelgate pulmalendude uurimisel
võib abi olla piiritajast, rääkis linnuökoloog Marko Mägi [aasta linnu teadusloos](https://eoy.ee/piiritaja/uudised/teadus/uudised/piiritaja-aitab-uurida-sipelgate-pulmalende).

Pulmalend on sipelga paljunemise oluline osa, kuid selle aega ja tingivaid tegureid
on keeruline kindlaks teha. Hispaanias Barcelona lennuväljal loendasid teadlased
sipelgate lennuaktiivsuse jälgimiseks lennuliikluses hukkunud piiritaja (_Apus apus_)
ning alpi piiritaja (_Tachymarptis melba_) suus ja kurgus olnud putukaid.

Kuna piiritaja püüab putukaid õhust, võivad suhu või kurku jäänud putukad anda teada
enne hukkumist õhus olnud putukatest. Korjused koguti tavaliselt vähem kui 15 minuti
jooksul pärast kokkupõrget – nii oli võimalik seostada leitud sipelgaid konkreetse
ajahetkega.

Kokku tuvastas töörühm 16 sipelgaliiki või -rühma. Mõnel linnul oli suus mitut liiki
sipelgaid – ühel isendil koguni kaheksa erinevat. Sellest saab järeldada, et sipelgaliikide
pulmalennud toimuvad samaaegselt ja samas piirkonnas ning piiritaja kasutab seda
võimalust toitumiseks.

Andmed näitasid, et sipelgate pulmalennud olid sagedasemad hiliskevadel mai lõpus
ja juuni alguses, päeva vaates aga hommikul ja õhtul. Kõige rohkem sipelgaid leiti
piiritajate kurgust hommikul vahemikus kell 9–10, kuid üks nardlaseliik _Tetramorium
forte_ oli aktiivne nii varahommikul kui ka õhtul kell 20. Ilmselt väldivad sipelgad
pulmalendu keskpäeval, mil temperatuur on kõrge. Seda seaduspära kinnitavad ka varasemad
vaatlused.

Kuigi senised uuringud on näidanud, et ilm võib sipelgate pulmalendu mõjutada, ei
leidnud teadlased pulmalennu seost temperatuuri, õhuniiskuse, tuule, õhurõhu ega
sademetega. Võimalik, et olulist osa mängivad ka sipelgakoloonia-sisesed tegurid
ja kohalik mikrokliima.

Lennuväljal kogutud andmete usaldusväärsuse kontrollimiseks võrdlesid teadlased 
toidujäänuste koostist harrastusteadlaste kogutud andmetega. Nardlaseliigi _Tetramorium
forte_ piiritajate abil saadud lennuandmed klappisid harrastajate vaatlustega. See
viitab, et piiritaja toitumisjäänuseid saab kasutada sipelgate aktiivsuse tuvastamiseks.

Siiski on ka sel piirangud, sest piiritaja ei püüa saaki kogu päev ühtemoodi agaralt
ning võib eelistada kindla suurusega või kindlat tüüpi saaki. Seetõttu võib keskpäevane
sipelgate lend jääda piiritaja toidusedelis alaesindatuks.

Autorite arvates võiks tulevikus piiritaja toitumist uurida ka DNA abil, tuvastamaks
saakloomi, kelle jäänuseid pole võimalik välimuse järgi määrata. Sellest hoolimata
näitab uuring, kuidas piiritaja käitumine võib heita valgust teise organismirühma
seni veel tundmata elu kohta.

Teadustöö ilmus ajakirjas [Scientific Reports](https://www.nature.com/articles/s41598-026-48191-1).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610188261/piiritaja-aitab-uurida-sipelgate-pulmalende)

![]()