# TI-põhine tootlikkuse kasv võib vähendada tööliste ostujõudu

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/287634
- Published: 2026-11-05T11:06:00+03:00
- Author: RSS

Inimtööjõu tähtsuse kadu loob eeldused uue majandusmudeli sünniks, kus algoritmid
vahetavad omavahel toorainet ja energiat. Suletud süsteemis kaotab tavaline raha
väärtuse ning riigi ainsaks ülesandeks jääb jagada inimestele eluspüsimiseks hädavajalikku
toitu ja peavarju, arutleb [R2 tehnikakommentaaris](https://r2.err.ee/arhiiv/portaal)
Kristjan Port.

Noorte tööhõivet puudutavatele rõõmuvaestele sõnumitele pakub valuvaigistit Ühendkuningriigi
tehisintellekti [minister Kanishka Narayan](https://en.wikipedia.org/wiki/Kanishka_Narayan).
Selle aasta suvel loodi kuningriigis valitsustasandil esimene koht spetsiaalselt
tehisintellektiga tegelevale ministrile, kes täidab ühendatud ametikohta nii valitsuskabineti
büroos kui ka ettevõtlus-, innovatsiooni-, teadus- ja kaubandusministeeriumis. Ta
peab olema hästi informeeritud ekspert.

Minister ennustas, et 2030. aastaks lisab tehisintellekt sealsesse majandusse 55–
140 miljardit naelsterlingit. Seda on palju ja samal ajal mitu korda vähem alles
hiljuti välja kuulutatud 400 miljardist naelsterlingist. Suurem lubadus tuli avalikult
tagasi võtta, kui ajakirjanikud leidsid, et see pärineb [ühest Google’i raportist](https://www.wired.com/story/uk-officials-said-ai-would-add-400-billion-to-the-economy-that-figure-mainly-came-from-google/).
Pärast seda kui ministeeriumi töötajad tegid omad arvutused, vähenes prognoositud
kasv enam kui kahe kolmandiku võrra.

Kasvuallikate leidmine on oluline ja hea uudis. Raha ei trükita juurde. See peab
ringlema uutes väärtusahelates ja optimistlik prognoos eeldab, et suure osa tööjõust
liigub edukalt tootvamale tööle. Vähemalt seni sõltus majandust toimivana hoidev
kaupade ja teenuste ost palgatööst. Peaks tööjõunõudlus vähenema, kahaneb palgafond
ja kannatab raha ringlus. Selle stsenaariumi puhul minister ei saaks taolisi lubadusi
tagada.

Ent eksisteerib veel üks võimalus. Tulevikukirjeldus sõltub arvutusmetoodikast. 
Selleks peab arvestama mitme eelduse täitumisega. Näiteks koostas kümme juristi 
varem sada lepingut kuus. Tehisintellekti abiga suudavad viis juristi koostada viissada.
Majanduslik lisandväärtus kasvab viiekordseks ja tootmiskulud langevad järsult. 
Riigi raamatupidamises registreeritakse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasv. Samas
on sündimas pakkumis-šokk ja see võib omakorda hindu langetada. Kummalgi juhul ei
pea see väljenduma töövõtjate olukorra paranemisena.

Samas vaimus võib hoida kontoritöötaja TI abiga kokku 100 tundi tööaega. Arvutuses
eeldatakse, et säästetud tunnid suunatakse sama tootlikkusega ja suurema väärtusega
tööle, korrutatuna töötaja keskmise tunnitasuga. Ametnike nägemuses esitatakse sellist
teoreetilist aja kasulikkust SKP-sse lisandunud miljarditena, ehkki tegelikkuses
ei vaheta omanikku ainsatki senti. Seejuures ei tea keegi, mida saaks ja tahaks 
töötaja oma vabanenud ajaga peale hakata.

Peaks ettevõtte tööjõukulu koos inimestega kahanema, ei maksta teenitud tulu välja
palkadena, vaid see muutub näiteks aktsionäride dividendideks. Nemad võivad selle
kas ära kulutada või investeerida näiteks TI andmekeskustesse ja kiibivabrikutesse.
Seal ei tööta samuti enam kuigi palju inimesi. Pigem hakkab tootmisvõimsus kasvama
elanikkonna ostujõust kiiremini.

Madalama ja keskmise sissetulekuga töötajad kulutavad lühikese ajaga peaaegu kogu
palga ja see suurendab raha ringluse kiirust. Kui tõhusa ettevõtte sissetulek suunatakse
väheste kõrgepalgaliste ja fondide kätte, kelle tarbimine on väiksem, siis raha 
ringlus aeglustub. Tekib küsimus, kes ostab seda, mida toodab automatiseeritud majandus.
Ent riigi arvepidamises akumuleerub SKT miljardeid, kuna arvutamisvalemis võib tarbimine
olla null ja piisab, kui ladudesse kuhjub kallist kaupa, aga mille hinnas pole inimeste
palgakulu.

Seni peeti pakkumis-šokki ja nulltarbimise olukorda vaid matemaatiliseks mõttemänguks.
Ent kui masinad võtavad üle kogu tootmise ja kaoksid palgarahaga inimtarbijad, läheb
majandus üle masinalt masinale (M2M) toimuvale ressursijaotusmajandusele.

Süsteem jätkab toimimist uute, masinatega seotud ajendite toel. Masinad toodavad,
tarnivad ja kasutavad masinate toodangut ressursside kaevandamiseks ning päikeseenergiaparkide
rajamiseks. Väärtust ei vahetata nn inimeste raha, vaid algoritmilise ressursivahetuse
kaudu, näiteks vahetades teravatt-tunni päikeseenergiat tonnide töödeldud räni vastu.
Majandus toimib edasi suletud ahelas, masinalt masinale toimuva tootmisprotsessina.

Selline majandus saaks eksisteerida inimeste kõrval ja inimkonda nälga jätmata ning
realiseeruks midagi majanduseksperdi Yanis Varoufakise kirjeldatud tehnofeodalismi
laadselt. Selles süsteemis ehitavad masinad korporatiivseid megastruktuure ja kosmosesse
rajatavat taristut neile vähestele inimestele, kellele kuulub ülitõhus kapital.

Kuna tootmiskulud on inimestele reaalselt olematud, lakkab riik kogumast makse rahas
ning valitsuse ülesandeks jääb suunata osa automatiseeritud tarneahela ressurssidest
selleks, et säilitada inimelusid. Saab süüa, peavarju, tervishoidu ja kommunaalteenuseid.

Ühendkuningriigi tehisintellekti ministri ennustus tugines optimistlikule matemaatikale.
Las see selleks jäädagi. Tulevikus vajamegi optimismi rohkem kui raha.

###### **Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 󠀁[saates “Portaal”](https://r2.err.ee/arhiiv/portaal)󠁿.**

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610186935/ti-pohine-tootlikkuse-kasv-voib-vahendada-tooliste-ostujoudu)

![]()