# Uuring: kastratsioon pikendab soliidsesse ikka jõudnud hiirte elu

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/286130
- Published: 2026-11-03T12:09:00+03:00
- Author: RSS

Meessuguhormoonid ja teised munandite toodetavad ained toetavad nooruses tervist,
ent võivad lühendada elu teises pooles eluiga, [leidsid](https://www.biorxiv.org/content/10.64898/2026.10.19.760267v1.full.pdf)
Texase Ülikooli teadlased. Teised sõltumatud uurijad pole jõudnud veel aga hinnata,
kas kastratsioon või selle mõju jäljendavad ravimid pikendavad tõesti isaste eluiga.

Texase Ülikooli teadlased kasutasid mudelliigina hiiri, et uurida, mis põhjustab
meeste lühemat eluiga. Selleks tegid nad katseid muidu geneetiliselt mitmekesiste
UM-HET3 põlvnemisliini kuuluvate hiirtega, kelle elukaar käib ühte jalga inimeste
sooliste eripäradega. Uurijad tahtsid teada, kas munandites toodetavad hormoonid
ja teised molekulid lühendavad eluiga juba nooruses või on selle taga nende pikaajaline
mõju.

**Kastreerida tasub hiljem**

Värskes uuringus eemaldasid teadlased hiirtelt munandid kolmel eluetapil. Esimene
hiirerühm kaotas oma munandid enne murdeiga ehk 20-päevaselt ja teine kohe peale
murdeiga 60-päevaselt. Kolmanda rühma loomad elasid munanditega 240. elupäevani:
sealt alates kasvab isaste hiirte suremus tavaliselt hüppeliselt.

Kõik kolm kastreerimisvanust vähendasid isastele omast varajast suremust ja pikendasid
hiirte eluiga. Enne murdeiga kastreeritud hiirte eluea mediaan kasvas kontrollrühmaga
võrreldes 19,3 protsenti. Murdeea järel kastreeritud loomad elasid neljandiku võrra
kauem. Kõige hiljem operatsioonil käinud hiirte eluiga pikenes kontrollrühmaga võrreldes
isegi ligi kolmandiku võrra. 

Hilisemas eas kastreeritud isased elasid oluliselt kauem ka noorelt kastreeritud
liigikaaslastest. Tulemus lükkab seega ümber oletuse, nagu muudaks murdeea hormoonitulv
meeste lühema eluea vältimatuks. Pigem kinnitab uuring, et noores eas tulevad munandite
eritised vähemalt hiirte tervisele kasuks ja hakkavad üldtervisele alles hilisemas
eas. 

Ühtlasi täheldasid uurijad, et kastratsioon muutis isashiirte kehaehituse emaste
omaga sarnasemaks: loomad kaotasid lihasmassi ja neile tuli juurde rasvkudet. Lihasmass
vähenes kõigil hiirtel operatsiooniajast olenemata. See osutab, et isasele omast
suurt lihasmassi hoiab ülal üksnes hormoonide katkematu ringlus loomade veres. 

Kõige hiljem kastreeritud hiired kasvatasid enne lõikust lihasmassi samamoodi nagu
terved isased. Lõikuse järel aga lihasmass vähenes ja rasva hulk kasvas kiiresti
samale tasemele varem kastreeritud hiirtega. Teadlaste sõnul kohaneb keha uue hormoonitasemega
kohe ega kanna endas varasemate eluetappide püsivat koormat. 

**Tee paremate ravimiteni**

Uurijad oletasid algul, et hiljem opereeritud hiired elasid kauem tänu nooruses 
saavutatud lihasmassile ja kehalisele reservile. Töörühm mõõtis sestap katseloomade
haardejõudu ja jälgis nende haprust vananemisel – ilmnes, et oletus ei pidanud paika.
Hiljem kastreeritud hiirtel ei säilinud lihasjõud vanemas eas paremini. Niisamuti
ei jäänud nad varem opereeritutega võrreldes füüsiliselt tugevamaks. 

Autorite sõnul osutab uuring, et isaste lühem eluiga taandub munandite toodetud 
ainete pikemaajalisele mõjule. Samuti ei pea paika arusaam, et pikema eluea tagab
üksnes võimalikult varajane kastratsioon. Teadlaste sõnul toetavad suguhormoonid
nooruses elujõudu ja muutuvad kurnavaks alles täiskasvanuea teises pooles. See teadmine
lubaks tulevikus võimalikke eluiga pikendavaid ravikuure täpsemalt ajastada. 

Autorite sõnul sillutab tulemus teed ravimitele, mis jäljendavad kastratsiooni tervist
toetavat mõju operatsioonita. Sellised ained aitaksid vähendada hilisemat suremuse
kasvu, samas kui nooremas eas jääksid mehed endiselt viljakaks. Uurijate sõnul aitab
avastus selgitada sedagi, miks paljud seni katsetatud pikaealisuse preparaadid pikendavad
eelkõige isaste eluiga.

Uuel uuringul on ka omad kitsaskohad. Esiteks uuriti loomarühmi üksteise järel, 
mitte range üheaegse katseplaaniga. Autorite sõnul tuleb eri rühmadega eri aegadel
tehtud katsete tulemusi tõlgendada seetõttu ettevaatusega. Samas toetab kontrollrühmade
sarnane elukaar siiski oletust, et leitud seosed peavad paika. 

Teiseks peab uurimisrühma sõnul edaspidi selguma, milline bioloogiline mehhanism
muudab nooruses kasulikud munandieritised vanaduses kahjulikuks. Autorite sõnul 
tuleb järgmiseks leida molekulaarsed lülitid, mis selle pöörde kehas käivitavad.
Samuti ei selgita kogutud andmed veel lõpuni, miks elasid just 240-päevaselt kastreeritud
hiired märksa kauem kui noorelt opereeritud loomad.

Inimeste kohta on sel teemal avaldatud näiteks 1969. aastal uuring, mis hõlmas intellektipuudega
patsiente, keda kastreeriti psühhiaatriahaiglas tahtevastaselt. See osutas, et sugunäärmete
eemaldamine võib lisada elueale üle kümne aasta. Lisaks näitas 22 selgroogse liigi
andmete 2025. aasta analüüs, et kastreerimine pikendab järjekindlalt eluiga.

Uuringu esmaversioon on leitav võrguvaramust [bioRxiv](https://www.biorxiv.org/content/10.64898/2026.10.19.760267v1.full.pdf).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610184367/uuring-kastratsioon-pikendab-soliidsesse-ikka-joudnud-hiirte-elu)

![]()