# Hundi väljaheide reedab sõraliste põuda Eesti metsas

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/284843
- Published: 2026-11-02T10:50:00+03:00
- Author: RSS

Hundi toitumise mõistmine aitab hinnata ökosüsteemide olukorda ning rakendada ennetusmeetmeid,
mis aitavad vältida konflikti inimese ja hundi vahel, rääkis Tartu Ülikooli terioloogia
nooremteadur Sharon Jõesaar lühiloengus.

Kujutage ette, et teil on kõht väga tühi, lähete restorani ja tahate tellida oma
lemmikrooga. Ootamatult ütleb aga teenindaja, et roog pole tarneraskuste tõttu saadaval.
Sarnases olukorras võib olla ka hunt.

Hundid toituvad Eestis peamiselt sõralistest, eelkõige metskitsest ning metsseast,
ent ka teistest hirvlastest, nagu põder ja punahirv. Mis juhtub aga siis, kui hundi
jaoks tavapäraste saakloomade arvukus väheneb? Hunt ei saa avada Wolti või Bolti
ega valida järgmist restorani, vaid peab toituma sellest, mida mets talle parasjagu
pakub.

Üks osa minu teadustööst keskendubki sellele, millest hunt Eestis toitub ning kuidas
see erinevate tegurite tõttu hooajaliselt ja aastati muutub. Selle uurimiseks analüüsin
huntide väljaheidete proove. Hundi väljaheide on sisuliselt nagu tšekk restoranis
ehk saame sealt infot, mida hunt on söönud.

Selleks kogusime väljaheiteproove töörühma uurimisaladelt Ida- ja Lääne-Eestis, 
peamiselt metsateedelt ja nende teede ristumiskohtadest. Töö valimis oli 133 huntide
geneetiliselt kinnitatud väljaheiteproovi. Kogusime proove tegelikult rohkem, ca
üle 200, kuid kõik ei osutunud hundiks. Huvitaval kombel morfoloogilisel määramisel
ei tuvastanud mitte ühtegi kodulooma: siiski ei saa välistada, et tulevikus geneetilisel
määramisel mõni sealt välja tuleb.

Proove säilitasime kuni edasise töötlemiseni –80°C temperatuuril, et muuta kahjutuks
väljaheites esinevate parasiitide mune või ootsüste. Seejärel kaalusin igast proovist
kindla koguse väljaheidet, mida töötlesin sõelumismeetodil. Pärast sõelumist uurisin
sõelale jäänud tahket materjali mikroskoobi abil ja määrasin proovis leiduvad toiduobjektid.

**Üha kirjum menüü**

Senised tulemused näitavad, et hundi toitumine on muutumas aina mitmekesisemaks.
Järjest sagedamini võib hundi toidus näha jälgi pisinärilistest, sh erinevatest 
hiirlastest, ja taimedest, nagu rohttaimed, puuviljad ja marjad. Kõige üllatuslikumalt
leidus märke ka teistest kiskjatest, nagu kährikkoertest, rebastest ja kärplastest.
Samal ajal näitab sõraliste esinemine proovides langustrendi: see võib viidata sõraliste
arvukuse muutustele looduses.

Kui teame, milline on hundi toitumise dünaamika, saame paremini hinnata, millal 
võib suureneda surve alternatiivsetele saakloomadele või oht koduloomadele. See 
võimaldab meil rakendada ennetusmeetmeid, et hoida ära konflikt inimese ja hundi
vahel.

Konflikti all mõeldakse eelkõige olukordi, kus hundid murravad kas kariloomi või
ohustavad koduloomi. Selle tagajärjel võib väheneda inimeste valmisolek hunte oma
elukeskkonnas taluda ja suureneda surve nende küttimiseks. Hundi toitumise uurimine
aitab seega teha targemaid otsuseid nii hundi, tema saakloomade kui ka koduloomade
kaitseks.

Samuti näitab hundi kui tippkiskja menüü meile midagi palju laiemat: kuidas toimib
ja muutub kogu ökosüsteem. Kui tahame, et metsarestoran toimiks ka tulevikus, peame
teadma, mida seal pakutakse, kellele sellest jätkub ja millal võivad tekkida niinimetatud
tarneraskused. Erinevalt päris restoranist, ei saa looduses nii lihtsalt uut tarnijat
valida.

_Sharon Jõesaar kõneles 2026. aasta Tartu Ülikooli doktorantide populaarteaduslike
kolme minuti loengute konkursil._

Sharon Jõesaar Autor/allikas: Andres Tennus/TÜ

---

**Viited**

_Jõesaar, S., Tull, A., Valdmann, H., Tammeleht, E., Hindrikson, M., Raidmets, K.,
Prants, K., Saarma, U. (2026) “Alternative over primary: Seasonal dietary shifts
in the Estonian wolf population” (avaldamisel)_

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610183146/hundi-valjaheide-reedab-soraliste-pouda-eesti-metsas)

![]()