# Rohepöörde mõjud ettevõtetele: võitjad ja kaotajad ei jagune pelgalt sektorite kaupa

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/282065
- Published: 2026-10-30T14:16:00+03:00
- Author: RSS

Euroopa Liidu rohelepe mõjutab ettevõtteid väga erinevalt ning mõju ei sõltu ainult
tegevusalast. Tartu Ülikooli teadlaste koostatud kirjanduse ülevaade näitab, et 
samas sektoris võib olla nii roheüleminekust võitjaid kui ka kaotajaid ning sageli
määravad edu ettevõtte investeerimisvõime ja ligipääs kapitalile.

Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heiteid, materjalikasutust
ja reostust ning säilitada elurikkust. Samal ajal on sihiks hoida majanduse konkurentsivõimet.
Need eesmärgid mõjutavad otseselt nii Euroopa kui ka Eesti eri sektorite ettevõtteid.
Paraku on 2026. aasta seisuga roheleppe (_European Green Deal_) majanduslikke mõjusid
käsitlevat teaduskirjandust veel küllaltki vähe.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi rahastatud ning Tartu Ülikooli poolt 
läbiviidava projekti [“Roheülemineku tähendusest ja mõjudest Eesti ettevõtetele”](https://sisu.ut.ee/mkm-pol23/)
eesmärk on selgitada, mida roheüleminek eri valdkondade ettevõtete jaoks tähendab.
Uuring ühendab teaduskirjanduse ülevaate, Eesti ettevõtete andmete statistilise 
analüüsi ning intervjuud ettevõtjatega.

Kirjanduse ülevaade valmis Brigita-Veronika Pähna magistritöö raames (juhendaja 
Annela Anger-Kraavi). Töös analüüsis ta aastatel 2019-2025 avaldatud teadusartikleid
ning see on meile teadaolevalt esimene katse koondada teaduskirjanduse põhjal terviklik
ülevaade roheleppe mõjust ettevõtetele.

Senine teaduskirjandus keskendub peamiselt primaarsektorile, energiamahukale tootmisele,
transpordile ning ringmajanduse ja jäätmekäitlusega seotud tegevustele. Need kuuluvad
sektorite hulka, mida keskkonnapoliitika mõjutab kõige otsesemalt. Valdav osa uuringutest
vaatab tulevikku ning tugineb majandusmudelitele, samas kui tegelikke ettevõtetele
juba avaldunud mõjusid käsitlevaid töid on vähe.

Kuigi kirjanduse ülevaate eesmärk oli eristada Euroopa Liidu roheüleminekust võitvaid
ja kaotavaid sektoreid, selgus, et pilt on märksa keerulisem. Ka ühe ja sama sektori
sees leidub nii võitjaid kui ka kaotajaid, sest roheüleminekuga tekivad lisaks suurenevatele
kuludele ja hindade tõusule ka uued võimalused.

Samas on sageli probleemiks see, et kui negatiivsed mõjud, näiteks kõrgemad tootmissisendite
hinnad või toodangu vähenemine teatud sektorites, on koheselt tuntavad, siis roheülemineku
kasu ilmneb enamasti alles pikema aja jooksul. Näiteks ehitiste renoveerimisse tehtud
investeeringud või uued tootmisprotsessid võivad ära tasuda alles aastakümnete pärast.
Samuti loob roheüleminek uusi töökohti näiteks ringmajanduses ja renoveerimistegevuses,
kuid vajalike oskuste puudus raskendab töötajate ümberpaigutamist fossiilkütustest
sõltuvatest sektoritest nendesse valdkondadesse.

**Kolm järeldust**

Töö tulemuste põhjal võib teha kolm peamist järeldust. Esiteks peaksid poliitikakujundajad
arvestama asümmeetriat vahetute üleminekukulude ja pikaajaliste kasude vahel. Ülemineku
rahastamisvahendid on selle lõhe ületamiseks hädavajalikud, eriti väiksemate ettevõtete
puhul, mis tegutsevad roheregulatsioonidest enim mõjutatud sektorites.

Teiseks, et vältida olukorda, kus keerukad regulatsioonid seavad roheüleminekust
enim mõjutatud ettevõtted ebasoodsasse olukorda, tuleks lihtsustada ettevõtetele
kehtivaid aruandlusnõudeid (nt ELi taksonoomia ja süsiniku piirimeede) ning pakkuda
ettevõtetele tehnilist tuge. 

Kolmandaks vajavad suurima surve all olevad sektorid, näiteks mäetööstus ja põllumajandus,
proaktiivseid ümberõppeprogramme, mis aitaksid ennetada struktuurset tööpuudust.

Kokkuvõttes muudab rohelepe rakendudes seda, kuidas toimivad investeeringud ja majanduslikud
stiimulid. Kuigi roheüleminek loob mõnedele ettevõtetele eelise kasvuks, toob see
teistele kaasa väljakutseid. Kõrgete eesmärkide seadmisest üksi ei piisa – poliitikakujundajad
peaksid pakkuma ka proaktiivset ja konkreetset tuge neile, kellele jaoks osutub 
üleminek väljakutseks.

See aitaks paremini mõista roheüleminekuga kohanemise tegelikke kulusid ning mõju
kohalikele tööturgudele ja tööstusele. Samuti võimaldaks see täpsemalt hinnata väljakutseid
ja võimalusi väikestele avatud majandustele, nagu Eesti. 

Tulevased uuringud võiksid sisaldada haldusandmetel põhinevaid ettevõtte- ja piirkondliku
tasandi analüüse, eriti sellistes tundlikes sektorites nagu põllumajandus, põhimaterjalide
tootmine ja transport. Selline lähenemisviis võimaldaks täpsemalt kindlaks teha 
ettevõtete tegelikke roheüleminekuga seotud kohanemisstrateegiaid ja kulusid.

Samuti looks see parema arusaama, kuidas mõjutab Euroopa Liidu rohelepe kohalikku
tööstuspärandit ja tööturu tingimusi ehk struktuurset haavatavust, mille kõigi liikmesriikide
tasandil töötavad mudelid sageli tähelepanuta jätavad. 

Lisaks võiksid tulevased uuringud hinnata sektoripõhiseid mõjusid riigi SKP struktuuri
taustal, et hinnata konkreetseid väljakutseid arvestades riikide majanduslikke eripärasid.

_Analüüsi tulemused on koondatud roheleppe sektoraalsete mõjude maatriksisse ehk
juhtimislauale, mis on [projekti kodulehel](https://sisu.ut.ee/mkm-pol23/roheleppe-poliitikate-mojud-majandussektoritele/)
kõigile huvilistele vabalt kättesaadav ning võimaldab vaadata roheleppe mõjusid 
sektorite, mõjuliikide ja uuringutüüpide kaupa.  Juhtimislaud on kättesaadav nii
eesti kui ka inglise keeles ning sisaldab viiteid aluseks olnud uuringutele. _

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610181712/rohepoorde-mojud-ettevotetele-voitjad-ja-kaotajad-ei-jagune-pelgalt-sektorite-kaupa)

![]()