# Ilmalik humanist võitis kohtus õiguse teha tööd masina abita

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/281026
- Published: 2026-10-29T11:02:00+03:00
- Author: RSS

USA kohtutest on läbi käinud esimesed juhtumid, kus inimesed saavutasid nii usulistele
kui ka isiklikele veendumustele tuginedes õiguse teha tööd ilma tehisintellekti 
abita. Peaksime selle varjus ka ise küsima, kuivõrd on masinavaba arutlus meie moraalne
kohustus, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Enamik tehisintellekti kasutamisega seonduvatest aruteludest keskenduvad tootlikkusele,
autoriõigustele või suhtluse näilisusele. Võiks ka läbi rääkida, kas inimesel on
võõrandamatu õigus ise mõelda. Kas kellelgi võiks olla veendumus, et inimeseks olemine
on tegevus, vahest isegi stažeerimine, mitte pelk tulemus?

Usulistel[ veendumustel põhinevad erandid](https://en.wikipedia.org/wiki/Religious_exemption)
on õiguslikud kohandused, mida võimaldatakse inimestele, kui kehtivad seadused, 
määrused või töökoha reeglid langevad vastuollu nende siiralt järgitavate usuliste
veendumustega.

Eesti põhiseadus sätestab usu- ja südametunnistuse vabaduse, kuid seadus seab selged
piirid, näiteks, et veendumused ei ole õigustuseks seaduse rikkumisele. Küll aga
on õigus asendada kaitseväeteenistus asendusteenistusega ja võrdse kohtlemise seaduse
kohaselt on töösuhetes usulistel veendumustel põhinev diskrimineerimine rangelt 
keelatud. Samas ei näe Eesti seadused ette aga sõnaselgeid usulisi erandeid, mille
alusel eirata tavapäraseid tööreegleid või inimesi nendest vabastada.

Viimasega seoses on tärkamas huvitavaid kaasusi. Esimesed signaalid tulevad Ameerika
Ühendriikidest. USA religiooni puudutavatele uudistele keskenduv väljaanne avaldas
loo, milles üks ülikooli töötaja vabastati usulistel põhjustel kohustusest kasutada
tehisintellekti. Juhtum oleks ehk vähem tähelepanuväärne, kui vabastuse saanud inimene
poleks veendunud humanist, kes ei usu jumalasse.

USA tööõiguses laieneb töötaja usuliste veendumuste kohandus ka siiralt usutud eetilistele
või moraalsetele tõekspidamistele, kui need täidavad inimese elus rolli, mis on 
võrreldav traditsiooniliste usuliste veendumustega. Seega on religiooni õiguslik
mõiste laiem kui vaid usk üleloomulikku olendisse. Sellega püütakse kaitsta südametunnistusvabadust,
ilma et riik peaks otsustama, millised veendumused on õiguspärased.

USA Kentucky Ülikoolis töötab teadusadministraatorina 45-aastane David Durman. Tööandja
hakkas töötajatelt nõudma, et nad kasutaks tööprotsessides tehisintellekti. Durmanil
tärkas mure. Ta hindas kõrgelt elu inimlikku tahku. Ta tegi tööd mõttega, et langetab
ise otsuseid ja hoolitseb selle eest, et tema töö aitaks inimestel areneda ja õitseda.

Seda hakkas ohustama tööandja ootus, et ta peaks oma mõtlemistöö delegeerima tehnilisele
tööriistale. Tema põhimõtted võimaldasid tal areneda ja tegutseda kõlbelise inimesena.
David Durman nägi nõuet kasutada TI-d oma veendumuste riivena.

Durman pöördus abipalvega Ameerika Humanistide Ühingu poole, et nad esindaks teda
föderaalseaduses võimaldatud usu- ja südametunnistuse vabaduse taotluses keelduda
tehisintellekti kasutamisest. Seadus lubab töötajatel taotleda tööülesannete muutmist,
et need oleksid kooskõlas nende usuliste veendumustega. Samas on ülemkohtusse jõudnud
vaidluses tööandjale tagatud õigus vastutulelikkusest keelduda, kui sellega kaasnevad
olulised kulud või see ohustab ettevõtte toimimist.

Ent ülikool nõustus ja tegi talle usulistel veendumustel põhineva erisuse. See tähendab,
et ta ei pea tegema oma tööd tehisintellekti abil. Samas peab ta osalema siiski 
koosolekutel ja töödes, kus TI-d kasutatakse.

Tegu pole siiski esimese teadaoleva kohandusega, kus inimene vabastati TI kasutusest
usulistel põhjustel. Durmani juhtumi teeb eriliseks tema ilmalik humanism.

Suvel sai tööõigusest tuleneva kokkuleppe alusel TI kasutamisest vabastuse [tarkvarainsener Erin Maus](https://www.businessinsider.com/worker-got-religious-exemption-using-ai-at-work-2026-6).
Tema juhtum on eriline, kuna rajanes konkreetsele usul: 34-aastane Erin Maus kuulub
unitaaruniversalistide usulisse ühendusse. Ta saavutas suure ja tuntud tööandjaga
kokkuleppe, et kirjutab tarkvara ainult ise, ilma TI abita. Unitaaruniversalistide
tõekspidamiste kohaselt juhib inimest tõde ja vaba mõte ning distsiplineeritud otsing
ja tehnoloogilist arengut peab suunama eetiline arusaam inimlikkusest.

Sellest võib leida sarnasusi David Durmani põhimõtetega. Mõned ülesanded võivad 
olla väärtuslikud mitte pelgalt tulemuse näol, vaid ehk isegi rohkem selles, mis
toimub inimesega neid teostades. Eskalaator võib viia samasse kohta kui trepp, aga
trepil kõndimine on omaette väärtuslik.

Mausi ja Durmani juhtumid toovad esile vahest ehk veelgi sügavama küsimuse. Kui 
võimekus iseseisvalt arutleda on moraalne kohustus, siis kuhu tuleks tõmmata piir:
millal me mõtlemist toetame ja millal me selle lubamatult delegeerime? Pingeid tekitab
küsimus, kas inimene peab vastutama ainult lõpliku otsuse eest või ka osalema selle
otsuseni jõudmise mõttetöös.

Taamalt kostuvad vaidlused TI rollist kohtumõistmisel. Ärkamas on haridus. Kui võime
mõelda loovutatakse masinatele, kas tulevikus hakatakse iseseisvat mõtlemist pidama
luksuseks või koguni jumalikuks õiguseks?

###### **Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 󠀁[saates “Portaal”](https://r2.err.ee/arhiiv/portaal)󠁿.**

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610180128/ilmalik-humanist-voitis-kohtus-oiguse-teha-tood-masina-abita)

![]()