# Martin Helme taotleb valimiskomisjonilt, et see ei kinnitataks elektroonilise hääletuse kasutamist - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/281012 - Published: 2026-10-29T14:59:04+03:00 - Author: RSS ![]() Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees **Martin Helme** tegi Vabariigi Valimiskomisjonile avalduse seoses seoses elektroonilise valimissüsteemi kinnitamisega. **Taotlusega jätta kinnitamata valijarakenduste loomine levinumate opsüsteemide jaoks, st ei kinnitataks elektroonilise hääletuse kasutamist, kuna jätkuvalt on lahendamata turva- ja õiguslikud probleemid.** Samuti ei ole valitsus toonud riigikogu ette ODIHR raportis ette pandud muudatusi e-valimiste vaadeldavuse ja turvalisuse tagamiseks;  ja edastada käesolev avaldus viivitamata ka Riigi valimisteenistusele teadmiseks. Täna toimuval VVK koosolekul on päevakorras kõigepealt punkt „Operatsioonisüsteemide määramine valijarakendusele ja hääle kontrollrakendusele 2027. a Riigikogu valimistel“ ja sellest hiljem punkt „E-ITS vaheauditi tutvustamine“. Sisuliselt otsustatakse, kas 2027 aasta riigikogu valimistel kasutada elektroonilist valimist ehk e-hääletust. Martin Helme on seisukohal, et e-hääletuse turvalisuse probleemid on lahendamata. Võrreldes 2023. aasta ja 2025 aasta valimistega ei ole e-hääletuse rakendust põhiolemuses muudetud. OSCE ODIHR 2025 aasta ja varasemate aastate raportites tehtud ettepanekud on valdavas osas seadusandlikul tasandil tegemata. Lisandunud on väliseid ja sõltumatuid uuringuid, mis demonstreerivad e-valimiste süsteemi avatust rünnetele ja manipulatsioonidele.( ANU teadlased Tingfeng Yu ja Thomas Haines). Arusaamatu on VVK päevakorra järjekord, mis näeb ette kõigepealt e-hääletuse kehtestamise ja alles seejärel asub tutvuma e-hääletuse turvaauditiga. Jääb mulje, et e-hääletuse korraldamise otsus on ette ära otsustatud ning formaalne, mitte sisuline. RKVS § 48 kohustab VVK-d tegema riskianalüüsi, turvameetmete auditit, tehnilist läbistustesti ja riskikäsitlusplaani. Päevakorra neljas punkt on kõigest vaheaudit ning sellegi dokumendi arutamine toimub pärast riigikogu valimisteks operatsioonisüsteemide valijarakenduse määramist. Ilma eelnimetatud riski- ja turvameetmete olemasoluta ning ilma nende sisulise hindamiseta VVK koosolekul ei luba seadus esimeses päevakorrapunktis ette nähtud otsust teha. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja Vabariigi Valimiskomisjonil: jätta operatsioonisüsteemide määramine valijarakendusele ja hääle kontrollrakendusele 2027. a Riigikogu valimistel määramata, kuna e-hääletuse turvaprobleemid ei ole valimiste korraldamiseks lahendatud; edastada käesolev avaldus viivitamata ka riigi valimisteenistusele teadmiseks. Nimetatud avaldus esitati enne VVK koosolekut, et Vabariigi Valimiskomisjonil oleks võimalik avalduses toodud asjaoludega arvestada enne otsuse tegemist. HMS § 6 uurimispõhimõtte ning haldusorgani üldise hoolsuskohustuse kohaselt on VVK-l kohustus käesolevas avalduses tõstatatud õiguslikku takistust sisuliselt kaaluda, mitte jätta see arutamata. Avaldaja esitas avalduse enda kui Riigikogu liikme nimel. **Martin Helme taotles ka Riigi valimisteenistuselt võimalust tutvuda elektroonilise hääletamise süsteemi E-ITS nõuete täitmise aruande ja vahearuannetega.** E-ITS on Eesti infoturbestandard, mida haldab Riigi Infosüsteemi Amet (RIA). See on ISKE järeltulija. Riigi valimisteenistus lähtub infoturbe korraldamisel E-ITSist ning rakendab seda nii valimiste ajal kui ka nende vahel. Elektroonilise hääletamise süsteem peab hääletamisperioodil vastama E-ITSi kõrge (H) turbeastme nõuetele. Riigi valimisteenistus (RVT) on valimiste läbiviimise süsteemide haldaja ja tellija. RVT peab korraldama kõikidel valimistel elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimise ning vastutab E-ITS nõuete täitmise eest. Turvaauditis (ja vaheaditites) peab audiitor viima läbi elektroonilise hääletuse testimise, kontrollima süsteemi terviklikkust ja RVT toimingute vastavust seadustele, Vabariigi Valimiskomisjoni otsustele ning dokumentatsioonile; korraldama protsessi- ja andmeauditeid (nt häälte avamise võtme genereerimine, kasutamine ja hävitamine; andmete terviklus ja autentsus); peab viibima häälte lugemise ja tervikluse kontrolli juures. Lisaks korraldab RVT enne iga valimist proovihääletamise/testimise ning peab tagama vaatlemisvõimalused. E-ITS vastavusauditid (põhi- ja vaheauditid) tehakse vastavalt E-ITS auditeerimiseeskirjale sõltumatu audiitori poolt, tellijaks RVT. E-ITS turvaaudit ja vaheaudit on keskse tähtsusega e-hääletuse turvalisuse hindamisel enne hääletuse korraldamist. Eeltoodust tulenevalt taotleski Martin helme  avaldaja Riigi valimisteenistusel talle kui Riigikogu liikmele ja Riigikogu valimiste kandidaadile nimetatud audit ja vaheaudit kättesaadavaks. _Vaata lisaks:_ > [Valimisvaatlejad taotlevad e‑hääletuse peatamist](https://uueduudised.ee/valimisvaatlejad-taotlevad-e-haaletuse-peatamist/) [Loe allikast edasi](https://uueduudised.ee/martin-helme-taotleb-valimiskomisjonilt-et-see-ei-kinnitataks-elektroonilise-haaletuse-kasutamist/)