# Putini kõne Põhjamaade juhtidega on lõhestanud Euroopa

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/280683
- Published: 2026-10-29T05:09:16+03:00
- Author: RSS

![]()

Kui Soome ja Norra juhid pidasid teisipäeval kõnelusi Vladimir Putiniga, oli nende
eesmärk aidata leida viis sõja lõpetamiseks Ukrainas.

Norra peaminister Jonas Gahr Støre ja Soome president Alexander Stubb kirjeldasid
vestlust kui „avameelset ja sisulist” – see toimus enne järgmisel kuul toimuvaid,
USA vahendatud rahukõnelusi.

Oma ühisavalduses märkisid Põhjamaade juhid, et soovisid „edastada sõja lõpetamiseks
vajalikke sõnumeid, mis puudutavad otseselt tulevasi läbirääkimisi”. Kuid pärast
kõnelusi sai kiiresti selgeks, et need ei toonud kaasa mingit sisulist muutust, 
vahendab [Telegraph](https://www.telegraph.co.uk/world-news/2026/10/27/putin-peace-talks-nordic-leaders-divide-europe-ukraine/).

Teised Euroopa liidrid kritiseerisid neid „omavolilise tegutsemise” eest, kuna see
toimus ilma Euroopa ühise seisukohata; Venemaa omakorda väitis, et tegemist oli 
vaid katsega kindlustada endale roll läbirääkimisprotsessis.

Siiani on Putin hoidunud suhtlemast Ukraina Euroopa liitlastega, eelistades asju
ajada USA presidendi eriesindaja Steve Witkoffiga.

Samuti räägitakse USA, Venemaa ja Hiina vahelisest kolmepoolsest kohtumisest, kus
arutataks Ukraina tulevikku – see jätaks aga nii Kiievi kui ka Brüsseli kõrvale.

Oli tekkinud väike lootus, et Venemaa president võib lõpuks hakata rahukõnelusi 
tõsiselt võtma või vähemalt oma hoiakut pehmendama. Ent tundub, et liidrite vaheline
telefonivestlus on tekitanud lõhe Ukraina Euroopa toetajate vahel, mis pakub Putinile
suurt lõbu.

Soome ja Norra liidrite püüdluste eesmärk oli jätta rahuprotsessile Euroopa jälg–
protsessile, mis paljude kartuste kohaselt on üha ettearvamatumaks muutuva Donald
Trumpi tõttu kaldunud Venemaa kasuks.

Et kindlustada järgmisel kuul Abu Dhabis toimuma pidavad läbirääkimised, tühistas
USA president sanktsioonid Venemaa kütuseekspordile ja lubas osta tuhandeid barreleid
diislikütust.

Euroopa liidrite ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski seas valitseb mure, et
Trump võis Putinile sõja lõpetamise eest lubada enamatki – sealhulgas järeleandmisi
nende endi arvelt.

Ent see viimane samm – esimene kord, mil mõni Kiievi Euroopa liitlane on pärast 
Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juulikuist kõnet Venemaa presidendiga ühendust
võtnud – on tekitanud omakorda muret.

Taani peaminister Mette Frederiksen väljendas suurt skepsist „selle Norra ja Soome
algatuse” suhtes, lisades: „Minu arvates peaks Euroopa hoidma kokku, selle asemel
et tegutseda omal käel.”

Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles, et teda ja teisi Euroopa liidreid nendest
kõnelustest ei teavitatud.

See toimub ajal, mil EL-i valitsused püüavad laiemalt leida ühtset või kokkulepitud
juhtide rühma, kes esindaks neid kõnelustes Moskvaga.

Üks protsessiga seotud Euroopa ametnik ütles väljaandele Telegraph, et kokkuleppe
puudumisel tekib oht, et Euroopa liidrid hakkavad Putiniga suhtlema „läbisegi ja
ilma selge Euroopa seisukohata”.

Teise allika sõnul on ilma kokkuleppeta oht, et venelased kasutavad eurooplasi ära,
jättes Donald Trumpi silmis mulje, justkui oleksid just nemad need, kes rahu saavutamist
takistavad.

See oleks mugav Putinile, kelle puhul keegi ei usu, et ta oleks valmis oma sõja 
lõpetama. Siiski on Kreml märkinud, et mis tahes relvarahukokkuleppe õnnestumiseks
on vaja Euroopa panust.

Pärast Soome ja Norra liidrite telefonivestluse lõppu kritiseeris Venemaa pikaaegne
välisminister Sergei Lavrov kõnelusi teravalt.

Ta ütles, et teisipäevased kõnelused ei pakkunud Ukraina sõja osas midagi uut, ning
ennustas, et konfliktiga seotud inforünnakud ja -sõda ägenevad.

Euroopa liidrid soovisid tema sõnul vaid kohta läbirääkimislaua taga.

Ka Kremli ametlikust kokkuvõttes ei ole märke kompromissivalmidusest. Selles märgiti,
et Putin „tuletas [Stubbile ja Størele] meelde konflikti algpõhjuseid” – mis on 
viis viidata Venemaa seisukohale, et sissetungi eest vastutavad NATO laienemine 
itta ja Ukraina läämemeelne valitsus.

Kremli teatel rõhutas ta, et „õiglane pikaajaline rahulepe on võimalik vaid siis,
kui Venemaa õigustatud huve võetakse täielikult ja tingimusteta arvesse”, süüdistades
konflikti pikendamises „EL-i ja NATO riikide vastanduvat poliitikat”.

See seisukoht haakub Euroopa ametnike hinnanguga, mille kohaselt kavatseb Venemaa
kasutada järgmist vooru Ukraina-teemalisi rahuläbirääkimisi NATO nõrgestamiseks.

[Loe allikast edasi](https://eestinen.fi/2026/10/putini-kone-pohjamaade-juhtidega-on-lohestanud-euroopa/)