# Rail Balticu ehitus keskendub praegu Tallinna-Pärnu lõigule

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/279316
- Published: 2026-10-27T20:13:00+03:00
- Author: RSS

Rail Baltic Estonia keskendub praegu eelkõige Tallinna-Pärnu lõigu ehitamisele, 
mis peaks lõpusirgele jõudma 2030. aasta lõpuks. Selles, et Euroopast tuleb Rail
Balticu ehituseks vajalik lisaraha, on juhatuse liikmed üsna kindlad.

Uue ajakava kohaselt jõuab 2030. aasta lõpuks Tallinna-Pärnu lõigu põhiehitus lõpusirgele
ning algab ehitus Pärnust kuni Eesti-Läti piirini. Tallinna-Pärnu lõik on kavas 
kasutusele võtta 2032. aasta lõpuks. Kogu Eesti osa valmib 2034. aasta lõpuks.

Praegu on seega tähelepanu Tallinna-Pärnu lõigul. 2030. aasta lõpus peaksid algama
ka esimesed testsõidud.

“Testimine niimoodi lihtsalt väljendatuna tähendab seda, et veenduda kõikide nende
erinevate osiste koostoimimises, nende ohutus koostoimimises. Esimese testlõiguna
oleme täna arvestanud Ülemiste-Tootsi lõiguga. Kas ta on lühem või pikem, selgub
jooksvalt, aga vähemasti esimene eesmärk on 2030 lõpus Ülemiste-Tootsi lõiku testima
hakata,” ütles Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets.

Pea poole Rail Balticu rahast võtavad enda alla nii-öelda ettevalmistustööd ehk 
kihtide ehitus, kuhu peale saab hiljem juba raudtee rajada.

“Ühe kilomeetri muldkeha rajamine on circa seitse kuni kaheksa miljonit eurot kilomeeter.
Kui me nüüd võtame, et meil on kogu ehitus 3,5 miljardit ja me ehitame 200, siis
on umbes 17, ehk siis muldkeha ehitus on natuke alla poole sellest. Ülejäänud on
siis pealisehitus ja tehnilised seadmed ja liiklusjuhtimine ja elektrifitseerimine,”
ütles Rail Baltic Estonia juhatuse liige Lauri Ulm.

Suur osa rahastusest peaks tulema Euroopa ühendamise rahastust, kuid Euroopa Liidu
uue eelarve kokkuleppeid alles tehakse. Nii Salomets kui ka Ulm usuvad, et rahastus
saadakse ja Rail Balticu ehitus ära ei jää.

“Loomulikult see tugineb täna veel eeldustele, kuna vastavaid kokkuleppeid uue Euroopa
Liidu eelarve osas veel tehakse. Rail Baltic Estonia ajakava kindlustamisel lähtub
eeldusest, et riik rahastamise tagab. Mis annab riigile selle kindluse, ma arvan,
vast kõige olulisem argument on see, et seni on CEF-i finantsvahendeid taotletud
ja seni on need ka saadud. Nii et see, mida eeldatakse järgmisest finantsperioodist,
on suurusjärkudena võrreldav,” ütles Anvar Salomets.

“Ma ei näe, et oleks realistlik variant, et Rail Balticat ei ehitataks. Ta on strateegiline
projekt. Ta on ka üle elanud mitmeid valitsusi. Ka neid, kes on opositsioonis praegu.
Ma ei usu, et Rail Balticu projekt võiks peatuda. Riik võib küll iga valitsuse ajal
ümber vaadata prioriteete, tähtaegu, rahastust, mis siis võib omada mõju pigem lõpptähtajale.
Aga ma arvan, et see küsimus, kas Rail Baltica tuleb või mitte, et see punkt on 
juba ammu möödas. Ta tuleb, küsimus on millal,” lisas Lauri Ulm.

Valitsus on öelnud, et tänu Rail Balticu valmimise edasilükkamisele saab Euroopa
Liidu uuest eelarveperioodist ehituseks kasutada ligikaudu 660 miljonit eurot rohkem
raha, kui oleks saanud eelmisest ajakavast lähtudes.

[Loe allikast edasi](https://www.err.ee/1610178580/rail-balticu-ehitus-keskendub-praegu-tallinna-parnu-loigule)