# TÄNA AJALOOS ⟩ Rootsis karile jooksnud Nõukogude allveelaev tekitas Läänemerel lahinguohu - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/278757 - Published: 2026-10-27T08:00:00+03:00 - Author: RSS 1981 – Rootsi rannikuvetes jooksis karile Nõukogude allveelaev S-363. Intsident sai rahvusvaheliselt tuntuks kui «_Whiskey on the rocks»._ Nõukogude Balti mere laevastikku kuulunud allveelaeva kodusadam oli Liepajas ning tema esimene veeskamine toimus 1956. aastal. 1981. aastal sattus allveelaev aga rahvusvahelisse skandaali, kui jooksis karile vaid 10 kilomeetri kaugusel Rootsi Karlskrona sõjaväebaasist. Kõigele lisaks toimus intsident ajal, mil Rootsi sõjavägi viis parasjagu läbi õppusi, et testida uut relvastust. Allveelaeva meeskond väitis neilt seletust nõudnud relvastamata ohvitserile algselt, et olid sattunud võõrastesse vetesse navigatsiooniseadmete rikke tõttu. See oli üsnagi nõrk argument, kuna enne karile jooksmist oli alus suutnud läbida väga liigendatud ja ohtliku saarestiku ning jõudnud niimoodi kahtlaselt lähedale sõjaväeosale, kus toimusid parasjagu õppused. Hiljem üritasid venelased väita, et laeva sundis sellist kurssi valima hädaolukord, kuid seegi oli väheusutav, kuna ühtegi hädasignaali nad ei andnud ning pärast rootslaste kätte sattumist üritas meeskond põgeneda. Laeva ja meeskonna kättesaamiseks saatis Nõukogude merevägi Rootsi vetesse viiest laevast koosneva pääste-eskaadri, kes lahkusid vaid siis, kui rootslased viisid oma kaitseväe täielikku lahingvalmidusse. Uurimise käigus selgus, et allveelaev oli relvastatud tuumalõhkepeadega. Pärast 10 päeva karil seismist ja uurimist pukseeris Rootsi merevägi allveelaeva rahvusvahelistesse vetesse ja andis selle venelastele üle. Sündmus on läinud ajalukku kui «_Whiskey on the rocks»_, kuna ameeriklased nimetasid Nõukogude Projekt-613 seeria allveelaevu Whiskey-klassi alusteks. Nõukogude mereväes hakati sama klassi allveelaevu pärast seda pilamisi kutsuma Rootsi Komsomoletsiteks. ## 27. oktoobri sündmused Eestis: 1802 – Aleksander I kinnitas Eestimaa Aadlike Krediitkassa põhikirja. 1806 – Tallinna tütarlastekooli baasil asutati Tallinna linnatütarlastekool. 1887 – Lilli Suburgi eestvõttel hakkas ilmuma ajakiri «Linda. Esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri Eesti naisterahvale». 1905 – Tallinnas algas esimene poliitiline üldstreik Venemaa 1905. aastas revolutsiooni käigus, mis levis ka teistesse Eesti linnadesse ja kestis 8. novembrini. 1919 – Jaan Tõnisson valiti Riigi Majandusnõukogu esimeheks. 1920 – Tartus asutati Eesti esimene naisüliõpilaskorporatsioon: Filiae Patriae. 1969 – ENSV valitsus andis välja määruse, mille eesmärk oli kiirendada maaelanike kolimist taludest kolhoosi- ja sovhoosikeskustesse. 1980 – sündis Tanel Padar 2014 – toimus Viljandi koolitulistamine. Viljandi Paalalinna Koolis laskis 15-aastane 9. klassi õpilane Vahur Ruut revolvrist maha saksa keele õpetaja Ene Sarapi. 2016 – Tallinnas avati Arsenali keskus, mille valmimine läks maksma üle 7 miljoni euro. 2019 – Eestit tabas poolsajandi rängim torm, mis liikus kiiresti üle Eesti: kella kahe ajal päeval olid Sõrves tuulepuhangud 31,2 m/s, kolme tunni pärast Võrus 26,1 m/s. ## Ja maailmas: 710 – saratseenid tungisid Sardiiniasse. 1466 – sündis madalmaade humanist Erasmus Rotterdamist 1728 – sündis briti meremees ja maadeavastaja James Cook 1782 – sündis itaalia viiuldaja ja helilooja Nicolo Paganini 1806 – Prantsuse väed okupeerisid Berliini. 1807 – Prantsusmaa ja Hispaania ühendatud väekoondis okupeeris Portugali. 1852 – sündis USA president Theodore Roosevelt 1870 – Prantsusmaa alistus Preisimaale Metzi all. See oli prantslaste suurim kaotus Prantsuse-Preisi sõjas. 1904 – New Yorgis avati linna esimene metrooliin. 1937 – sündis inglise koomik John Cleese 1981 – Rootsis jooksis rannikule kinni Nõukogude allveelaev S-363 1995 – Milano kohus mõistis Itaalia ekspeaministrid Bettino Craxi ja Arnaldo Forlani korruptsioonis süüdistatuna vangi. 1999 – Viis automaatidega relvastatud terroristi sisenesid Armeenia parlamendi istungisaali ja avasid inimeste pihta tule, hukkus kaheksa inimest, nende seas Armeenia peaminister Vazgen Sargsjan ja parlamendi esimees Karen Demirtšjan, haavata sai 30 inimest. 2017 – Kataloonia parlament kuulutas välja iseseisva vabariigi, samal päeva hilisõhtul peatas Hispaania keskvalitsus piirkonna autonoomia ja kehtestas otsevõimu. 2022 – Elon Musk ostis suhtlusvõrgustiku Twitteri. [Loe allikast edasi](https://pmo.ee/4290149)