# Kole lugu: Soome lasteaiatöötajad ei julge enam tööle minna, kuna lapsed on muutunud vägivaldseks - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/278355 - Published: 2026-10-26T21:25:19+03:00 - Author: RSS ![]() _Laps lõi töötajat tugevalt jalaga rindu. Ülejäänud päeva jätkus töö tavapäraselt, kuid mõni päev pärast juhtumit tekkis tugev valu küljes ning arst tuvastas roidemurru._ _Lõunasöögi ajal torkas laps impulsiivselt sõrmega kõrval istuvale täiskasvanule vasakusse silma. Silma sattus ka toitu._ _Laps tegi ootamatult pöördega jalalöögi, tabades mind paremale põsele. Löök raputas kogu mu pead. Põsk jäi pikaks ajaks valulikuks ja tuimaks._ Need kirjeldused moodustavad vaid murdosa vägivallast, mida töötajad Tampere lasteaedades ja eelkoolides kogevad. [Yle](https://yle.fi/a/74-20252380) vaatas läbi Tampere alushariduse ja eelkoolide juhtumite aruanded aastatest 2024–2025. Laste poolt töötajate vastu suunatud vägivallast oli teatatud mitusada korda. Selliste juhtumite arv on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Lisaks jalalöökidele on töötajaid kätega löödud, kriimustatud ja nende pihta esemeid loobitud. Samuti on ette tulnud torkeid kahvlite või pastapliiatsitega; ühes aruandes kirjeldati, kuidas viieaastane laps kägistas täiskasvanut. Töötervishoiu ja tööohutuse vaatenurgast on vägivald Tamperes tõsine probleem. Nii väidab Petri Vuorio, kes on Tampere alushariduse valdkonna töötervishoiu ja tööohutuse usaldusisik. See nähtus ei piirdu siiski vaid Tamperega. Soome haridustöötajate ametiühingu ( OAJ) augustis avaldatud töötingimuste baromeeter näitab, et iga kolmas vastanu on oma töös kokku puutunud lastepoolse vägivallaga. Mõne töötaja jaoks on vägivald peaaegu igapäevane nähtus. Nii on see näiteks Eeval– Tampere naisel, kes on selles valdkonnas töötanud 20 aastat. Yle ei avalda Eeva tegelikku nime ega töökohta, et kaitsta laste privaatsust. Eeva, kes töötab alushariduses kasvatajana, räägib, et vägivalla tagajärjel on ta saanud põrutusi ja sinikaid. See on mõjunud halvasti ka tema vaimsele tervisele. Mõnikord on tööle minek stressirohke.„ Ausalt öeldes on olnud hetki, mil olen tundnud hirmu,” sõnab ta. Eeva on tundnud hirmu näiteks siis, kui suurekasvuline laps on sattunud tugevasse raevuhoogu ja suunanud vägivalla tema vastu. Ta selgitab, et mõnel korral on olukord eskaleerunud nii kaugele, et agressiivse lapse rahustamiseks on tulnud kutsuda politsei või kiirabi. Vägivallajuhtumid sunnivad üha sagedamini töötajaid haiguslehele jääma. Soome haridustöötajate ametiühingu (OAJ) õigusjuht Ulla Walli märgib, et kaks aastat tagasi teatas kolm protsenti vastanutest, et vägivald on viinud haiguslehele jäämiseni. Tänavu on see näitaja tõusnud seitsme protsendini. „Peale selle on viimase kümne aasta jooksul vägivallaga seotud tööõnnetused sagenenud kümnekordselt,” ütleb Walli. Tema sõnul tuleneb see kasv osaliselt sellest, et inimesed on nüüd altimad sellistest juhtumitest teatama. Seda seisukohta jagab ka Petri Vuorio, kes on Tampere alushariduse valdkonna tööohutuse ja -tervishoiu esindaja. Vuorio on seda ametit pidanud üheksa aastat. Selle aja jooksul on teatatud vägivallajuhtumite arv mitmekordistunud. Kaheksa aastat tagasi laekus kogu linna peale kokku umbes 20 sellist teadet kuus. Praegu võib ainuüksi üks lasteaed esitada kuus 50 teadet. Sel aastal on teadete arv juba ületanud tuhande piiri. „Suur osa minu tööajast kulub nende teadete läbivaatamisele ning suhtlusele personali ja juhtkonnaga,” räägib ta. Kui mõni üksus esitab teistest märgatavalt rohkem teateid, võetakse olukord vaatluse alla: kontrollitakse töötajate arvu, ruumitingimusi ja vajadust täiendava toe järele. Mõnes Tampere lasteaias ja eelkooli rühmas peavad töötajad igapäevaselt – vahel isegi mitu korda päevas – tegelema agressiivse lapse rahustamise või tema füüsilise ohjeldamisega. Sellised olukorrad võivad kesta korraga üle tunni aja. „Kui üks või mitu töötajat on hõivatud agressiivse lapse rahustamise või ohjeldamisega, võivad ülejäänud lapsed jääda ilma piisava järelevalveta,” selgitab Vuorio. Vuorio hinnangul tuleks alusharidust ja eelkooliharidust reguleerivaid õigusakte muuta, et tagada rühmades suurem arv täiskasvanuid. Lisaks peaksid uued lasteaiad sisaldama eraldi ruume, kus lapsed saavad rahuneda. „Lastel on õigus vajalikule toele ja töötajatel õigus turvalisele tööpäevale. Mõlemad tingimused peavad olema täidetud,” märgib ta. _Erilist tuge vajavat last ei saa paigutada tavarühma; selle asemel vajab ta väiksemat keskkonda ja rahulikku õhkkonda, et saada vajalikku tuge._ _Laps, kes kogeb suurt pinget ja vajab intensiivset eritoetust, saaks kasu väiksemast rühmast._ _Suurendage töötajate arvu, et tagada kõigi turvalisus._ Nii vastasid Tampere alushariduse töötajad – ohtlikke juhtumeid käsitlevates aruannetes– küsimusele, kuidas selliseid juhtumeid saaks ennetada. Aruannetest selgub, et paljud lapsed, kes käituvad agressiivselt, on lapsed, kes vajavad tuge. See toetusvajadus võib tuleneda näiteks meditsiinilistest diagnoosidest– nagu autism või aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ADHD) – ning nendega seotud sümptomitest. Soome Autismiühingu ekspert Jaana Anttila märgib, et autistlike laste vägivaldne käitumine on sageli seotud kõrge stressitasemega. „Pingete ja stressi kuhjudes võivad käitumisprobleemid süveneda.” Neurodivergentse lapse jaoks võivad pingeallikateks olla näiteks töötajate sage vahetumine, liiga intensiivne sensoorne keskkond ja suured rühmad. Soome haridustöötajate ametiühingu (OAJ) esindaja Ulla Wallini sõnul on levinud probleemiks see, et rühmad täidetakse seadusega lubatud maksimaalse piirmäärani, sõltumata laste tegelikust toetusvajadusest. Seaduse kohaselt võib lasteaiarühmas olla ühe kasvataja kohta maksimaalselt seitse üle kolmeaastast last. See suhtarv kehtib laste puhul, kes viibivad lasteaias üle viie tunni päevas. Ühel kasvataja kohta võib olla maksimaalselt neli alla kolmeaastast last. Sektorit vaevab ka personalipuudus. Napib töötajaid ja eripedagooge, kes vastaksid kvalifikatsiooninõuetele. „Praegu kulub eripedagoogi aeg suuresti töötajate nõustamisele. Samuti on puudus spetsiaalsetest rühmadest ja väiksematest klassidest,” märgib Wallin. Tema sõnul on laste puhul täheldatav agressiivne käitumine seotud ka laiemate ühiskondlike nähtustega. Vaimse tervisega seotud mured, ühiskonna polariseerumine ja vaesus lastega perede seas mõjutavad otseselt lasteasutuste igapäevaelu. „Seda laadi probleemid avalduvad ka meie valdkonnas.” [Loe allikast edasi](https://eestinen.fi/2026/10/kole-lugu-soome-lasteaiatootajad-ei-julge-enam-toole-minna-kuna-lapsed-on-muutunud-vagivaldseks/)