# Eksperdid otsivad inseneripõuale leevendust matemaatikaõppe muutmisest

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/278283
- Published: 2026-10-26T09:17:00+03:00
- Author: RSS

Kuigi viimastel aastatel on noorte huvi inseneeria erialade vastu hüppeliselt kasvanud,
jääb Kutsekoja OSKA uuringutele tuginedes järgmise viie aasta jooksul valdkonnas
siiski puudu ligi 900 noort inseneri. Kiireid lahendusi ei ole, kuid leevendust 
otsitakse matemaatikaõppe muutmisest.

Huvi Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas õppimise vastu on viimase kolme
aasta jooksul veerandi võrra kasvanud. Dekaan Fjodor Sergejevi sõnul tullakse õppima
mitmesuguseid insenerierialasid alates energeetikast ja ehitusest kuni mehaanika
ja tööstusinseneeriani, kuid sellest hoolimata ei piisa lõpetajatest suure lünga
täitmiseks.

“Meil on vaja nii asendustööjõudu, sest paljud eelmiste põlvkondade insenerid lähevad
pensionile ja neid on vaja asendada, aga lisaks meil on vaja ka tagada valdkonna
areng ja selleks on vaja veel insenere juurde. Isegi see suur demograafiline tugi,
mis on praegu olemas, paraku ei suuda täita kõiki meie vajadusi, sest tõesti asendusvajadus
on väga suur, mõnes valdkonnas isegi tuhandetes.”

Inseneripõuda tunnistas ka Eesti Inseneride Liidu president Cathy-Liis Põlluveer:“
Meil on praegu olukord, kus oleneb veidi valdkonnast, aga kui ühte inseneri, just
kogenud inseneri otsitakse, konkurss tehakse, siis järjekorda või pakkujate mitmekülgsust
praktiliselt ei teki, pigem otsitakse insenere taga nagu nõela heinakuhjast.”

Kutsekoja OSKA analüütiku Anneli Leemeti sõnul kasvab kõige enam vajadus elektri-
ja energeetikainseneride, mehaanika- ning elektroonikainseneride järele. Leemeti
sõnul ei ole küsimus üksnes inseneride arvulise vajaduse katmises, vaid ka selles,
et neil oleksid mitmekesised oskused.

Ühe võimaliku lahendusena inseneride järelkasvu toetamiseks näevad valdkonna eksperdid
matemaatikaõppe tugevdamist põhikoolis. Täpsemalt, et matemaatikaõpe oleks elulisem,
lõimitum ja jõuaks õppijani viisil, mis toetab kõigi laste õpimotivatsiooni.

Tartu Ülikooli matemaatikahariduse lektori Tiina Kraavi sõnul ei ole olemas kiireid
lahendusi, kuid matemaatika õpetamist arendatakse pidevalt edasi.
“Et matemaatika
õppimine oleks huvitavam, matemaatika õppimine oleks nähtavam, matemaatiline mõtlemine
õpilasele oleks nähtavam, et matemaatika õppimine oleks loovam, et probleemi lahendusoskust
paremini suudetaks korraldada klassiruumis, et õpilased panna rääkima sellest, mida
nad mõtlevad, kuidas nad matemaatikas ülesannete lahendamisel mõtlevad – see kindlasti
aitab pikemas perspektiivis kaasa,” rääkis Kraav.

Põlluveer inseneride liidust leiab, et kasu võiks tuua õppeained, mis aitavad loodus-
ja täppisteadusi siduda.

Tartu Raatuse kooli tehnoloogiaõpetuse, kunstide ja tehnoloogia õpetaja Priit Laats
kinnitas, et koolid võtavadki järjest suuna teemapõhise õppe poole: “Nagu esimeses
kooliastmes on näiteks üldõpe. Ongi teemapõhine, eesti keel, matemaatika, loodus,
loovaine, kõik on ju koos kogu aeg. Tegelikult peaks ka teistes klassides samamoodi
olema sarnaselt juba üles ehitatud. Aga jällegi, kes selle kõik välja töötab? See
on suur töö. Kui ma võtan, kuidas ma abistan omakorda matemaatikat, siis me toome
mängu 3D-modelleerimise juba neljandast klassist, ruumiline maailm, kujundid, sümbolid,
sümmeetria, peegeldus, kõik tahud, tasapinnad, kõik ongi matemaatika kogu aeg ja
seda me teeme kuni üheksandani.”

OSKA avalikustab novembri alguses ka värske majandusharudeülese inseneeria valdkonna
tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringu, kust ilmneb, et tööturul kasvab konkurents 
hübriidkompetentside pärast: see tähendab, et inseneril peavad olema sügavad erialateadmised
koos digi-, andmeanalüüsi-, tehisintellekti-, äri- või juhtimisoskustega.

[Loe allikast edasi](https://www.err.ee/1610176876/eksperdid-otsivad-inseneripouale-leevendust-matemaatikaoppe-muutmisest)

![]()