# Arukased puhastavad endisi põllumuldi tõhusalt raskmetallidest

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/278276
- Published: 2026-10-26T14:55:00+03:00
- Author: RSS

Endiste põllumajandusmaade muld võib olla saastunud kahjulike raskmetallidega. Sellistele
aladele istutatud arukaasikud on tootlikud ja seovad kasvu käigus kahjulikke metalle,
aidates nii muldi puhastada, näitab hiljutine Eesti Maaülikooli [teadlaste uuring](https://doi.org/10.1007/s10661-026-15701-7).

Põldu harides on tavapärane, et muldi väetatakse, lubjatakse või kasutatakse ka 
taimekaitsevahendeid. Nii kogunevad aegamisi mulda raskmetallid, mis püsivad keskkonnas
pikalt ja võivad kahjustada kogu ökosüsteemi toimimist. Kui maa jääb mingil põhjusel
põllumajanduslikust kasutusest välja, tasub sinna istutada puid, mis eemaldavad 
mullast raskmetalle. Endise põllumaa metsastamisel on teisigi eeliseid: see ei tervenda
mitte ainult mulda, vaid rajatud metsad annavad ka puitu ja seovad süsinikku, kirjutavad
Eesti Maaülikooli metsakasvatuse kaasprofessor Jürgen Aosaar, teadur Katri Ots ja
metsakasvatuse spetsialist Marju Kaivapalu-Kaasik.

Eesti Maaülikooli metsateadlased uurisid 11 põllu- või rohumaale rajatud arukaasikus
enam kui 20 aastat peale istutamist kroomi, vase, raua, mangaani ja tsingi sisaldust
mullas ja puude koores ning erineva vanusega puidus.

Nooremteadur Marju Kaivapalu-Kaasiku esiautorluses ilmunud uuringust selgus, et 
kased omastavad mullast raskmetalle küllaltki edukalt. Kui puud viimaks maha raiuda
ja puit ära viia, saabki põllumulla metallidest puhtamaks. Siiski näitasid analüüsid,
et kased ei salvesta oma tüvedesse kõiki metalle samal määral. Eriti märgatavalt
kogunevad puude koorde just tsink ja mangaan. Samas leidsid uurijad, et see, kui
palju puud metalle seovad, ei sõltu üksnes metallide sisaldusest mulla pinnakihis.
Pigem mõjutasid seda mulla happesus ja fosfori ning kaaliumi sisaldus.

Seega on arukask suurepärane puuliik, mida põllumuldadele istutada. Seda nii oma
kiire kasvu ja kõrge tootlikkuse tõttu kui ka seepärast, et puud näikse raskmetallidega
hästi toime tulevat. Mõõtmised tõestasid, et raskmetallide suurem sisaldus mullas
ei pärssinud kaskede kasvu olulisel määral.

Autorid rõhutavad siiski, et see ei tõesta, nagu poleks metallidel mingit mõju. 
Käesolevas uuringus mõõdetud sisaldused võisid jääda alla puude kasvu kahjustavat
taset ja tugevama saaste korral võib puude kasv olla siiski häiritud. Varasemate
tulemuste põhjal saab öelda, et võrreldes sarnase vanusega hübriidhaavaistandikega
eemaldasid arukaasikud mullast üldiselt rohkem metalle.

Kõik katsepuistud kasvasid viljakatel mineraalmuldadel, kuuludes sinilille, jänesekapsa
ja jänesekapsa-mustika kasvukohatüüpidesse. Kuigi uuritud metallide sisaldused mullas
olid kasvukohatüübiti erinevad, polnud need siiski statistiliselt usutavad. Enim
leidus muldades rauda ja mangaani, teisi uuritud elemente juba vähem. Kaivapalu-
Kaasiku ja tema kolleegide hinnangul jäid tsingi, vase ja kroomi sisaldused Eesti
[vastavas määruses](https://www.riigiteataja.ee/et/akt/104072019006?leiaKehtiv) 
sätestatud piirarvudest allapoole. Seega pidasid nad uuritud muldade keskkonnaseisundit
heaks.

Kuna katsealadel kasvavad puud olid juba rohkem kui 20 aasta vanused, said uurijad
võrrelda ka seda, kuidas omastavad puud metalle erinevates kasvufaasides. Selgus,
et puud omastavad metalle kõige paremini just noorena – esimese kümne aasta jooksul
tekkinud puit sisaldas raskmetalle enam kui hiljem kasvanud puit. Autorid seletavad
seda puude aktiivsema kasvuga noores eas, mil puudel on oma massi kohta suurem toitainete
vajadus.

Raskmetallide sisaldus puidus ja koores küll erines, kuid kõiki elemente haaravat
seaduspära ei ilmnenud. Puidus oli kõige suurem raua sisaldus, millele järgnesid
tsink ja mangaan. Koores aga leidus enim tsinki ja mangaani, mis ületasid ka puidu
vastavad näitajad.

Tööst tõuseb praktilist kasu lisaks muldade puhastamise õppetunnile mujalgi. Eestis
on puitne biomass oluline bioenergia tooraine, mistõttu on oluline teada selle keemilist
koostist. Kuigi mõne metalli sisaldus ületas [vastavas standardis](https://www.evs.ee/et/iso-17225-1-2021)
arukase biomassi kütusekvaliteedile esitatud soovituslikke piirväärtusi, näitavad
tulemused, et endistel põllumajandusmaadel on võimalik arukaseistandikke jätkusuutlikult
majandada.

Artikkel ilmus ajakirjas [Environmental Monitoring and Assessment](https://doi.org/10.1007/s10661-026-15701-7).

Arukase istandik endisel põllumaal kasvab kiiresti ja puhastab mulda raskmetallidest
Autor/allikas: Marju Kaivapalu-Kaasik

Artikkel on osa 23.11.2026 Eesti Maaülikoolis kaitsmisele tulevast Marju Kaivapalu-
Kaasik doktoritööst “Raskmetallide omastamine ja jaotumine hübriidhaava- ja arukaseistandikes
endistel põllumajandusmaadel ja ammendatud põlevkivikarjääri puistangutel”

Uuringut rahastasid Eesti Teadusagentuur ([1](https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/bb325ae4-df61-4911-9a25-b8ec9936a222),
[2](https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/2df99dd3-d84a-4ecf-a360-d6bd47df4167),
[3](https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/0330527c-df08-40a7-a3ad-171e49f6ff6f))
ja Euroopa Komisjoni Horisont programmi projekt [ECOLOOP](https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/cf5f98ad-b303-43f4-b423-5b4d186c5d3c).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610177194/arukased-puhastavad-endisi-pollumuldi-tohusalt-raskmetallidest)

![]()