# Veepinnale jääv jälg reedab radareilt kadunud laeva

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/277942
- Published: 2026-10-26T13:11:00+03:00
- Author: RSS

Läänemere seilavaid aluseid on võimalik neile iseloomulike lainete põhjal märgata
isegi siis, kui laevad oma asukohaseadmed välja lülitavad. Tallinna Reaalkooli õpilane
Anna Egorova tõestas oma teadustöös, et teadlased saavad veealuste rõhuandurite 
abil arvutada nii mööduvate laevade kiirust kui ka asukohta.

Laevanduses kasutatakse piirkonnas seilavate aluste asukoha ja kiiruse tuvastamiseks
jälgimissüsteeme. Kui need süsteemid on häiritud või tahtlikult välja lülitatud,
võib olla lahendus kasutada laeva tekitatud lainete analüüsi, kirjutab Tallinna 
Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteadur Ilja Maljutenko [ajakirjas Akadeemiake](https://akadeemiake.ee/2026/09/laeva-kiiruse-ja-kauguse-maaramine-mootekohast-laevalainete-salvestuste-alusel-lahtudes-klassikalisest-kelvini-laineteooriast/).

Tallinna Reaalkooli õpilane Anna Egorova leidis oma uurimistöös, et veealuste rõhuanduritega
salvestatud laevalainete põhjal on võimalik hinnata mööduvate laevade kiirust ning
teatud juhtudel ka nende kaugust mõõtekohast. Õpilasuurimus “Laeva kiiruse ja kauguse
määramine mõõtekohast laevalainete salvestuste alusel” põhineb klassikalisel Kelvini
laineteoorial ning tekkinud lainevälja spektraalanalüüsil.

**Mustrid meredes**

Merefüüsika uurib, mõõdab ja mõtestab meie planeedi meredes erinevaid protsesse 
ja mustreid. Üks selliseid mõõdetavaid suurusi on laeva liikumisest tekkivad lained,
mida võib võrrelda ka värskesse lumme jäetud jälgedega. Just nagu lumejälgede sügavuse,
sageduse ja suuruse põhjal saab teha oletusi nende tekitaja omaduste kohta, annavad
ka lained teavet neid tekitanud laeva kohta.

Märg vagu, mille laev n-ö vette künnab, täitub hetkega, kuid vesi jääb rahutuks 
ning moodustab iseloomuliku lainemustri, mis levib üle pikkade vahemaade ning millest
on võimalik selle laeva kohta nii mõndagi järeldada. Nii saab näiteks uurida varjatud
laevaliiklust.

Anna Egorova kasutas oma uurimistöös laeva kiiruse hindamiseks veealuste rõhuandurite
abil salvestatud laevalainete signaale ja spektrogramme. Kui tavaliselt kasutatakse
spektrogramme akustikas, et jälgida ajas erineva [sagedusega helilaineid](https://spectrogram.sciencemusic.org/),
siis sarnast lähenemist saab kasutada ka merepinna lainetuse uurimiseks.

Spektrogramm annab visuaalse kujutise suurest heli- või lainepildist ning teatud
mustrid võimaldavad eristada selle allika omadusi. Nii nagu heliruumis, järgivad
ka veepinnal levivad lained kindlaid lainelevi seaduspärasusi. Laeva taga tekkiv
iseloomulik lainemuster võib säilitada oma omadusi pikkade vahemaade taha levides.

**Laevajäljed Liivi lahes**

Lainelevimise seaduspärasid ja lainemustreid kasutas Anna Egorova ka oma töös, rakendades
spektraalanalüüsi, et teha kindlaks Skulte sadama piirkonnas Lätis mööduvate laevade
kiirusi ja kaugusi. Selleks kasutas ta merepõhja paigutatud rõhusensorite aegridu,
mille põhjal koostas spektrogrammid ning otsis neist laevalainetele iseloomulikke
mustreid.

Vajadus laevu otse lainevaatluste põhjal tuvastada on üha olulisem, eriti hiljutiste
sündmuste taustal, mil Läänemere laevaliikluses pälvivad rohkelt tähelepanu arvukad
nn varilaevad ning GPS-segajad võivad takistada laevade jälgimis. Autor rõhutas,
et sellise märja jälje n-ö kuulamisel on mitmeid praktilisi eeliseid, sest laev 
võib püüda enda jälgimist varjata erinevate tehnoloogiliste vahenditega, kuid veepinnale
levivaid laineid see siiski vältida ei saa.

Töös näitas Egorova, et lainelevi omadusi kasutades osutus võimalikuks tuvastada
lainete andmetest mitmeid Riia lähedal asuva Skulte sadama piirkonnast möödunud 
laevu. Täpsemad hinnangud sai autor anda laevade kiirustele, samas kui kaugusemäärangud
osutusid ebamäärasemaks, kuna see on seotud mitmete ligikaudsete parameetrite ning
lainete levimise tingimustega.

Erijuhtudena tuvastas ta ka mõned laevalainete kauglevi juhtumid, kus eritüüpi mittelineaarsed
soliton-tüüpi lained ehk solitonid võisid pärineda kaugel avamerel sõitvatelt laevadelt.
Solitonid on koonduvad lained, mis säilitavad levimisel oma kuju ja sageduse mitmete
tundide jooksul ning võivad seega levida üle avamere kümnete kilomeetrite kaugusele.

Anna Egorova uurimistöö “Laeva kiiruse ja kauguse määramine mõõtekohast laevalainete
salvestuste alusel” pälvis 2026. aasta õpilaste teadustööde riiklikul konkursil 
gümnaasiumiastmes I preemia ja Tallinna Tehnikaülikooli eriauhinna. Tööd juhendas
Tallinna Tehnikaülikooli mereteadlane Tarmo Soomere. Lisaks valiti Anna esindama
Eestit teaduskonkursil Regeneron International Science and Engineering Fair (ISEF
2027) Ameerika Ühendriikides.

Uurimistööga saab põhjalikumalt tutvuda õpilaste teadusajakirja Akadeemiake[ 2026. aasta numbris](https://akadeemiake.ee/2026/09/laeva-kiiruse-ja-kauguse-maaramine-mootekohast-laevalainete-salvestuste-alusel-lahtudes-klassikalisest-kelvini-laineteooriast/).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610177083/veepinnale-jaav-jalg-reedab-radareilt-kadunud-laeva)

![]()