# USA, Ukraina ja Venemaa kolmepoolne kohtumine toimub novembris - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/277514 - Published: 2026-10-25T07:31:00+03:00 - Author: RSS _Oluline Venemaa-Ukraina sõjas pühapäeval, 25. oktoobril kell 22.40._ [**_– Zelenski: avalik pahameel aitas taastada Starlinki kiiruse_**](https://kihulane.eu/arhiiv/277514#starlink) [**_– USA, Ukraina ja Venemaa kolmepoolne kohtumine toimub novembris_**](https://kihulane.eu/arhiiv/277514#kohtumine) [**_– Venemaa rünnakutes sai ööpäevaga pihta neli Ukraina jaeketi Epicentr kauplust_**](https://kihulane.eu/arhiiv/277514#jaeketile) [**_– Endine Oleški elanik hoiatab, et inimesed ei ela talve üle;_**](https://kihulane.eu/arhiiv/277514#talve) [**_– Moskva on valmis jätkama kolmepoolseid kõnelusi Ukraina ja USA-ga pärast 4. novembrit;_**](https://kihulane.eu/arhiiv/277514#novembrit) [_**– Ukraina ründas Venemaa titaanitehast, mis asub piirist enam kui 1400 kilomeetri kaugusel;**_](https://kihulane.eu/arhiiv/277514#titaanitehas) **_[– Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes üle Ukraina kaheksa inimest ja 51 sai vigastada;](https://kihulane.eu/arhiiv/277514#hukkus)_** [**_– Belgorodis hukkus inimene Ukraina droonirünnakus kaubakeskusele;_**](https://kihulane.eu/arhiiv/277514#Belgorodis) [**_– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1850 sõdurit._**](https://kihulane.eu/arhiiv/277514#kaotas) **Zelenski: avalik pahameel aitas taastada Starlinki kiiruse** Starlinki teenus taastati soovitud kiiruseni osaliselt tänu meedia ja avalikkuse tähelepanule, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski pühapäeval. “Ma arvan, et just see tähelepanu aitas. See polnud küll peamine strateegia meie töös partneritega. Oleme avatud ja otsekohesed, kuid see toimis. Vähemalt praegu. Eks näis, kuidas asjad edasi lähevad, sest me näeme iga päev erinevaid arenguid ning USA valimiste ajal võib esineda mitmesuguseid proovikive. Sellegipoolest on see praegu positiivne areng ja me vajame seda väga,” sõnas Zelenski. Riigipea lisas, et Starlinki töö taastamise küsimused Ukrainas ja luureandmete vahetamine Ühendriikidega lahendati pärast 20. oktoobril Oslos toimunud kohtumist Ukraina, USA ja Euroopa liitlaste delegatsioonide vahel. “Oleme saavutanud õige tulemuse. Lahkusime sealt sellega, mida vajasime. Täna õnnitlesid sõjaväelased üksteist, et see on tagasi. See oli üks meie Oslo arutelude aspekte ja meie dialoogi emotsionaalne iseloom, millega kaasnes kolm murekohta ehk õhutõrjesüsteemide nappus, piirangud Starlinkile ja piirangud Ühendriikide luureandmetele. Ja nii võin ma täna kinnitada ning olen tänulik ameeriklastele ja meie meeskonnale, et kaks küsimust, mis puudutavad luureandmeid ja Starlinki, on nüüd lahendatud,” rääkis Zelenski. President märkis, et laupäeva hommikul kella 5.20 seisuga oli Starlinki kiirus pärast piirangute mahavõtmist 420 kilomeetrit tunnis. Lisaks vahetatakse tema sõnul luureandmeid Venemaa ballistiliste rünnakute kohta Ukrainale. “Meil on endiselt üleval õhutõrje küsimus. See on üks osa meie aruteludest,” lisas Zelenski. Nagu varem teatatud, siis piirati oktoobri keskel Starlinki süsteemi tööd Ukrainas liikumiskiiruseni 161 kilomeetrit tunnis, mis muutis võimatuks selle kasutamise püüdurdroonidel Shahed-droonide tõrjumiseks. **USA, Ukraina ja Venemaa kolmepoolne kohtumine toimub novembris** Pühapäeval teatas Venemaa presidendi Vladimir Putini välispoliitikanõunik Juri Ušakov, et Moskva on valmis jätkama kolmepoolseid kõnelusi Ukraina ja USA-ga pärast 4. novembrit. Ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval, et novembris toimub Kiievi, Washingtoni ja Moskva kolmepoolne kohtumine eesmärgiga taaskäivitada ummikusse jooksnud rahukõnelused. “Oleme valmis rääkima. Kui tegu on territoriaalse küsimusega, tuleb seda käsitleda juhtkonna tasandil. Muud küsimused kuuluvad tehniliste töörühmade pädevusse. Kõike seda saab seega arutada novembris,” ütles Zelenski. **Venemaa rünnakutes sai ööpäevaga pihta neli Ukraina jaeketi Epicentr kauplust** Ettevõtte teatel tabasid rünnakud vähem kui ööpäeva jooksul nelja kauplust. Epicentr nimetas toimunut kogu jaeketti tabanud rünnakulaineks. Ettevõte ei avaldanud esialgu kahjude täpset ulatust ega seda, millal võiks kannatada saanud kauplused taas avada. Poltava oblasti sõjaväeadministratsiooni teatel sai 25. oktoobril hüpermarketile korraldatud rünnakus vigastada 52-aastane naine. Teistes piirkondades samal ajavahemikul toimunud rünnakutes Epicentri kauplustele tsiviilohvritest ei teatatud. 2003. aastal asutatud Epicentr on üks Ukraina suurimaid jaekette, mis müüb muu hulgas ehituskaupu. Enne Venemaa täiemahulist sissetungi 2022. aasta veebruaris oli ettevõttel Ukrainas 72 hüpermarketit. Ettevõtte andmetel oli 2026. aasta augustiks sõja jooksul täielikult hävinud kümme Epicentri kaubanduskeskust ning veel 13 oli saanud kahjustada. Epicentri avalike suhete juht Julija Tšudnovets ütles 22. oktoobril, et Vene väed olid eelnenud 48 tunni jooksul rünnanud viit ettevõtte objekti, sealhulgas üht Kiievis. Venemaa rünnakutes on korduvalt kannatada saanud Ukraina tsiviiltaristu, sealhulgas kauplused ja kaubanduskeskused. **Endine Oleški elanik hoiatab, et inimesed ei ela talve üle** Hersoni oblastis asuvast ja Venemaa okupeeritud Oleškist põgenenud naine hoiatas, et linna jäänud elanikud ei pruugi talve üle elada, samas kui lootus võimalikuks evakuatsioonimissiooniks kasvab. Oleški on olnud Venemaa okupatsiooni all alates täieulatusliku sissetungi esimestest päevadest. Elanikud kannatavad tõsise toidu-, vee- ja elektrinappuse all. Mineeritud teed ja pidevad droonirünnakud muudavad turvalise evakueerumise aga peaaegu võimatuks. “Kui evakuatsioon toimub, on see allesjäänute elupäästja. Inimesed ei ela seda talve üle,” ütles viimastel kuudel Oleškist lahkunud naine 24. oktoobril The Kyiv Independentile. Turvakaalutlustel keeldus ta oma nime avaldamast. Naine rääkis, et Oleški elanikud põletasid suure osa kättesaadavast puidust juba eelmisel talvel, mistõttu on ilmade külmenedes kodude soojas hoidmiseks jäänud vähe võimalusi. “Ellujäämisvõimalus on peaaegu olematu,” lisas ta. Ukraina inimõiguste volinik Dmõtro Lubinets kinnitas 23. oktoobril, et USA esileedi Melania Trump vahendas lokaalset relvarahu Venemaa ja Ukraina vahel Oleškis ja selle ümbruses, võimaldamaks tsiviilelanike turvalist evakueerimist ja humanitaarabi kohaletoimetamist. **Moskva on valmis jätkama kolmepoolseid kõnelusi Ukraina ja USA-ga pärast 4. novembrit** Venemaa presidendi Vladimir Putini välispoliitikanõunik Juri Ušakov teatas, et Kreml on valmis jätkama kolmepoolseid kõnelusi Ukraina ja USA-ga pärast 4. novembrit, mil Venemaal tähistatakse rahvusliku ühtsuse päeva. Avaldusele eelnes Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski 23. oktoobri sõnum, et uut kolmepoolsete kõneluste vooru oodatakse novembri esimeses pooles ning ühe võimaliku toimumiskohana nähakse Abu Dhabit. Kreml on korduvalt tagasi lükanud relvarahuettepanekuid ning nõudnud selle asemel, et Kiiev loovutaks vaid osaliselt okupeeritud Donbassi, mis on strateegiliselt oluline piirkond Ida-Ukrainas. Selline järeleandmine annaks Moskvale territooriumi, mida Vene väed pole suutnud lahinguväljal vallutada. Ukraina on seevastu nõustunud mitme USA esitatud relvarahuettepanekuga. Ušakov ei oota, et pausi järel toimuv esimene kolmepoolne kohtumine tooks märkimisväärseid tulemusi, nimetades seda pigem prooviringiks. Venemaa ja Ukraina vahelise rahulepinguga tuleb tema sõnul veel tööd teha. USA erisaadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid 20. oktoobril Zelenski ja Euroopa partneritega, sealhulgas Soome presidendi Alexander Stubbi ning Norra peaministri Jonas Gahr Størega. Järgmisel päeval kohtus Witkoff Peterburis kolm tundi Putiniga. Seejärel teatas Kreml valmidusest jätkata novembris kolmepoolseid kõnelusi. Witkoff ütles 21. oktoobril, et Ukraina, USA ja Venemaa esindajate arutelud jätkuvad tehnilisel tasandil. Putin on pikka aega vältinud Zelenskiga kohtumist. Väidetavalt otsib Kremli juht hoopis võimalust kohtuda järgmisel kuul Hiinas USA presidendi Donald Trumpiga, et saavutada endale soodne rahulepe ilma Ukraina osaluseta. Viimastel nädalatel on Trump Zelenskit teravalt kritiseerinud, kuulutanud ühepoolselt välja Venemaa ja Ukraina vahelise energiavaldkonna relvarahu, mis lõpuks läbi kukkus, ähvardanud lõpetada Kiieviga luureinfo jagamise ning leevendanud Venemaa naftaekspordile kehtestatud sanktsioone. Trump on sanktsioonide leevendamist kaitsnud, väites, et see võiks julgustada Moskvat osalema rahukõnelustel Kiieviga. **Ukraina ründas Venemaa titaanitehast, mis asub piirist enam kui 1400 kilomeetri kaugusel ** Ukraina väed ründasid laupäeval Venemaal Permi krais asuvat titaanitootjat Avisma. See on üks maailma suurimaid titaankäsna tootjaid. Permi oblasti kuberner Dmitri Mahhonin ütles, et rünnaku käigus tulistati piirkonnas alla 11 Ukraina drooni. Ta lisas, et piirkonna põhjaosas asuv tööstusrajatis sai kergelt kahjustada, kuid jätkab tavapärast tööd. Kuberner ei täpsustanud, millist rajatist tabati. Mahhonini sõnul sai rünnakus vigastada ka viis tehase töötajat. Teadaolevalt sai kahjustada titaanitootja Avisma, mis asub Permi linnast umbes 170 kilomeetri kaugusel. Tehas kuulub Venemaa metallurgiakontsernile VSMPO-Avisma. Ukraina ja Venemaa piirist enam kui 1400 kilomeetri kaugusel asuv Avisma on alates 2023. aastast USA sanktsioonide all. Tehas toodab materjale, mida kasutatakse sõjalennukites, tuumaallveelaevades, soomukites ja raketisüsteemides. Ukraina ründab regulaarselt sõjalisi sihtmärke Venemaal ja okupeeritud aladel, et vähendada Moskva võimekust sõda jätkata. Ukraina väed ründasid ööl vastu 25. oktoobrit ka Venemaa sõjaväe radarijaamu Belgorodi oblastis, samuti Vene juhtimispunkti okupeeritud Zaporižžja oblastis ning juhtimis- ja vaatluspunkti okupeeritud Hersoni oblastis. Sihtmärkide seas olid ka Vene vägede kogunemiskohad okupeeritud Donetski ja Zaporižžja oblastites. **Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes üle Ukraina kaheksa inimest ja 51 sai vigastada** Kohalike võimude teatel hukkus viimase ööpäeva jooksul Venemaa rünnakutes üle Ukraina kaheksa inimest ja 51 sai vigastada. Ukraina õhujõudude teatel saatis Venemaa pühapäeva öösel Ukraina suunas lisaks Vinnõtsja ründamisele veel 153 Shahed-tüüpi drooni – sealhulgas 92 reaktiivmootoriga drooni– ning odavaid tiibrakette. Ukraina õhutõrje tõrjus alla 119 drooni, sealhulgas 64 reaktiivmootoriga drooni. Kella 8.00 seisuga jätkusid tegevused ülejäänud droonide allatulistamiseks; vähemalt üheksa drooni viibis endiselt Ukraina õhuruumis. Õhujõudude andmetel suutsid mõned droonid Ukraina õhutõrjest mööda pääseda ja tabasid 15 sihtmärki, samas kui üheksas teises kohas registreeriti allakukkunud droonide rususid. **Belgorodis hukkus inimene Ukraina droonirünnakus kaubakeskusele** Kohalike elanike sõnul koondus suurem osa ööl vastu pühapäeva välja lastud Ukraina droonidest ühte piirkonda Belgorodi kesklinnas. Seirekanali Exilenova-Plus andmetel oli rünnaku sihtmärgiks kaubanduskompleks MegaGRINN – Belgorodi suurim jaekaubandus- ja meelelahutuskeskus. Belgorodi oblasti operatiivstaap kinnitas pühapäeva hommmikul linna vastu suunatud ulatuslikku droonirünnakut ning teatas, et sündmuspaikadesse on saadetud päästeteenistused, kuid konkreetseid sihtmärke ei nimetatud. Võimude sõnul hukkus rünnakus üks tsiviilisik ja 14 inimest sai vigastada. Kahjustada sai vähemalt 30 korterelamut, 35 sõidukit, neli eramut, kolm haldushoonet ja kaheksa ärihoonet. MegaGRINN hõlmab enam kui 163 000 ruutmeetri suurust ala ning seal asub üle 200 kaupluse, samuti supermarket, kino ja restoranid. Öise rünnaku ajal oli kompleks suletud ja külastajatest tühi. Kohalikud elanikud teatasid ka tulekahjust ühe piirkonnas asuva elamukompleksi sisehoovis. Sotsiaalmeediasse postitatud pealtnägijate videod näitavad plahvatusi, tulekahjusid ja õhutõrjetegevust Belgorodi linna kohal. Operatiivstaap on hoiatanud elanikke, et nad püsiksid siseruumides, kuna piirkonnas leiavad aset rünnakud. Belgorodi linn asub vaid 34 kilomeetri kaugusel Ukraina ja Venemaa vahelisest kirdepiirist ning ligikaudu 70 kilomeetri kaugusel Harkivist. **Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1850 sõdurit** Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril: – elavjõud umbes 1 578 450 (+1850); – tankid 12 447 (+3); – jalaväe lahingumasinad 25 605 (+5); – suurtükisüsteemid 51 614 (+49); – mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2237 (+5); – õhutõrjesüsteemid 1725 (+3); – lennukid 449 (+0); – kopterid 356 (+0); – maapealsed robotisüsteemid 3017 (+6); – operatiivtaktikalised droonid 580 802 (+1738); – tiibraketid 5138 (+0); – laevad/kaatrid 35 (+0); – allveelaevad 2 (+0); – autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 166 918 (+417); – eritehnika  4856 (+4). Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad. [Loe allikast edasi](https://www.err.ee/1610176432/usa-ukraina-ja-venemaa-kolmepoolne-kohtumine-toimub-novembris)