# Eripedagoog: madala arvutamisoskusega lepitakse liialt sageli

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/277050
- Published: 2026-10-25T08:07:00+03:00
- Author: RSS

Matemaatikaga hätta jäänud õpilane võib jõuda põhikooli lõppu, ilma et tema õpiraskuste
põhjus oleks selgeks saanud. Eripedagoogi ja Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi
lektori Liina Malva sõnul jätab tihe õppekava õpilünkadega tegelemiseks vähe ruumi,
kuid olukorda võiks parandada diferentseeritud õppematerjalid.

Malva jagab enda tööaega kooli ja ülikooli vahel, tegutsedes nii eripedagoogi kui
ka lektori ja teadlasena. Viimased aastad on olnud tema teadustöö keskmes just matemaatikaga
seotud õpiraskused.

“Praktiku vaatenurgast julgen öelda, et matemaatika õpiraskuseid võib esineda igas
klassikomplektis ja igas kooliastmes,” selgitas hiljuti “Naised teaduses” stipendiumi
pälvinud Malva. Täpset õpiraskustega õpilaste osakaalu on tema sõnul keeruline määrata,
sest puuduvad ühtsed hindamisvahendid ning raskuste spekter on lai. Teaduskirjanduse
põhjal võib olla aga matemaatika õpiraskus igal neljandalt õpilasel. 

Eestis näitas probleemi ulatust Malva ja tema kolleegide [kevadel avaldatud uuring](https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/08856257.2026.2655307#abstract),
milles osales 773 kaheksanda klassi õpilast. Neist üheksa protsenti kuulus madala
arvutamisoskusega rühma, kuigi õpetajad polnud nende õpiraskusi varem märganud. 
Nende teadmised olid seejuures nõrgemad kui neil õpilastel, kelle matemaatika õpiraskused
olid õpetajatele silma hakanud.

“Võib arvata, et mingi hetk lihtsalt lepitakse madala arvutamisoskusega,” nentis
Malva. Õpetajate võimalusi õpilaste erinevustega arvestada piirab muu hulgas kiire
õppetempo.

Koolide lahendused õpilünkadega tegelemiseks on erinevad: mõned kasutavad näiteks
temporühmi või abiõpetajaid. Teistes koolides on võtnud matemaatikaraskustega tegelemise
enda ülesandeks eripedagoog.

**Õpiraskuste erinevad põhjused**

Liina Malva eristab matemaatika õpiraskuste puhul nelja suuremat rühma, millest 
oleneb omakorda, millist tuge õpilane vajab. Esimene võimalik põhjus on düskalkuulia
ehk spetsiifiline arvutamisvilumuste häire. “See on kaasasündinud, sageli pärilik
ja jääb inimesega kogu eluks,” selgitas lektor.  Eestis on aga düskalkuulia märkamine
ja diagnoosimine väga harv.

“Hästi lihtne näide: mängime lauamängu, veeretame täringut, vaatame täringule otsa
ja me teame kohe, mitu täppi seal on. Düskalkuuliaga laps peab kõiki neid täppe 
hakkama ükshaaval loendama,” lisas ta.

Teise rühma moodustavad tunnetustegevuse iseärasustest tulenevad õpiraskused. Siin
mängib rolli see, kuidas toimivad õpilase taju, mälu, mõtlemine ja tähelepanu. “
Need iseärasused võivad mõjutada matemaatika õppimist kõikide teemade üleselt, samas
kui düskalkuulia mõjutab primaarselt arvutamise oskust,” märkis Malva.

“On leitud, et kuni 60 protsenti düsleksiaga õpilastest kogevad ka raskusi matemaatika
õppimisel.”

Kolmandaks võib olla tegu ajutiste õpiraskustega, mis tulenevad muutustest lapse
elus või õppetöös. “Need on seotud haigestumise, õpetaja vahetuse, ärevuse või mõne
muu faktoriga,” ütles ta.

Neljandasse rühma kuuluvad aga muud spetsiifilised õpiraskused, mis mõjutavad muu
hulgas matemaatika õppimist. Näiteks võib olla matemaatika keerulisem düsleksiaga
õpilase jaoks, sest lugemisraskuste mõju ei piirdu tingimata tekstülesannetega. “
Loomulikult on ka tekstülesannete lahendamine mõjutatud, aga düsleksia mõjutab suuresti
töömälu ja taju. Näiteks on leitud, et kuni 60 protsenti düsleksiaga õpilastest 
kogevad ka raskusi matemaatika õppimisel,” selgitas ta.

**Kohandatud materjalid**

Üks võimalus, kuidas õppijate erinevustega arvestada, on diferentseerimine ehk õppe
kohandamine nii, et sellest oleks kasu erinevate oskustega õpilastele. Liina Malva
uurimisrühm on vaadelnud eelkõige seda, kui suur mõju on kohandatud õppematerjalidel.

[Varasemas uuringus](https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/00220671.2026.2613827)
mõõtsid Malva ja tema kolleegid õpilaste teadmisi enne ja pärast sekkumist. Selgus,
et madalate eelteadmistega õppijad said teadmiste arengu mõttes kõige rohkem kasu
digitaalsetest õppematerjalidest. Paberil kohandatud materjalid toetasid aga kõigi
õpilaste motivatsiooni.

“Õpilased olid järjekindlamad, samal ajal kui õppimisele kulutatud energia ja aeg
vähenesid. Seega julgen öelda, et diferentseerimine võiks olla midagi, millega mõtestatult
ja eesmärgipäraselt tegeleda, et ennetada suurte erinevuste tekkimist,” selgitas
ta.

“Julgen öelda, et diferentseerimine võiks olla midagi, millega mõtestatult ja eesmärgipäraselt
tegeleda, et ennetada suurte erinevuste tekkimist.”

Praegu sõltub sobivate materjalide olemasolu aga suuresti õpetaja ja teda toetava
eripedagoogi võimalustest. “Meil ei ole sellist süsteemset lähenemist, et oleks 
igale õppeainele ja igas klassis need materjalid olemas. Igaüks teeb hetkel ise,
nii nagu oskab ja jaksab,” sõnas ta.

Düskalkuuliaga õpilaste puhul lisandub vajalike hindamisvahendite puudus. Teadlasel
on aga plaanis seda olukorda parandada. “Targa Tuleviku Fondi toel algab meil uuest
aastast töö selle nimel, et Eesti koolidel oleks ligipääs normeeritud testile düskalkuulia
tunnuste tuvastamiseks. See tähendab, et düskalkuulia tuvastamine muutub eripedagoogi
jaoks lihtsamaks ja täpsemaks ning kõik need õpilased, kes muidu jääksid märkamata,
saavad loodetavasti edaspidi sihipärast tuge ja abi,” lisas ta.

_Lisaks Liina Malvale pälvisid tänavu 7000-eurose “Naised teaduses” stipendiumi 
ka Tartu Ülikooli keemia instituudi analüütilise keemia õppetooli teadur Pilleriin
Peets ja Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi tähefüüsika osakonna astronoomia nooremteadur
Anni Kasikov. _

_Kuula täispikkuses Liina Malva intervjuud teadussaates [“Atlas”](https://eestiraadio.err.ee/vikerraadio/1610118694/atlas/saatesarjast),
mis on Vikerraadio eetris pühapäeva õhtuti kell 17.05._

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610172352/eripedagoog-madala-arvutamisoskusega-lepitakse-liialt-sageli)

![]()