# Uuring: suvised kuumalained nõudsid Euroopa linnades üle 50 000 elu

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/275196
- Published: 2026-10-23T12:03:00+03:00
- Author: RSS

Lõppenud suve kuumalainete arvele saab Euroopa linnades kanda rohkem kui 50 000 
liigsurma, millest omakorda kahte kolmandikku saab seostada inimtekkelise kliimamuutusega,
osutab[ hiljuti uuring](https://www.imperial.ac.uk/grantham/publications/all-publications/heat-related-urban-mortality-attributable-to-human-induced-climate-change-in-europe-in-summer-2026.php).
Töö autorid hoiatavad, et kuumarekordite sagenedes jääb varem toiminud kaitsemeetmetest
väheks.

Imperial College Londoni ja Londoni hügieeni- ja troopikameditsiini kooli teadlased
võtsid oma analüüsis aluseks 30 riigis asuva 854 linna kohta kogutud andmed. Uurimisrühm
soovis selgitada, kui suur osa möödunud suve kuumasurmadest tulenes süsinikuheitmest
ja kliimamuutusest. Selleks võrdlesid nad suvel mõõdetud temperatuure mudeliga, 
mis näitab, milline oleks maailma kliima ilma tööstusrevolutsiooni järel õhku paisatud
kasvuhoonegaasideta.

Kliimamudelite ja ilmastikuandmete toel hindasid uurijad iga linna oodatavat ohvrite
arvu. Selleks tuginesid nad eelnevale 20 aastale ning selgelt mõõdetavatele seostele
õhutemperatuuri ja suremuse vahel. Andmed näitasid, et täiendavate kasvuhoonegaasideta
jäänuks suviste kuumalainete mõõdetud maksimumtemperatuurid kuni 2,8 kraadi madalamaks.

**Kliimamuutuse mõõdetav hind**

Kokku viis suvine leitsak uuringusse kaasatud linnades enam kui 50 000 liigsurmani.
Umbes 32 600 ohvri puhul sai otsustavaks just kliimamuutus, mis kergitas temperatuurid
üle paljude linnaelanike taluvuspiiri. Teadlased märkisid, et inimmõju kasvatas 
kuumasurmade osakaalu kõigist liigsurmadest sajandi alguse 40 protsendilt 65 protsendini.

Möödunud suvel purunesid Kesk- ja Lääne-Euroopas mitmed varasemad temperatuurirekordid.
Analüüsi põhjal ületas kuumalainetega seostatud liigsurmade arv peaaegu kahekordselt
varem kõige laastavamateks osutunud 2003. ja 2022. aasta näitajaid. Kõige raskemalt
vaevasid need üle 85-aastaste elanike tervist, nõudes enam kui 22 500 eaka linlase
elu.

Ametlikelt surmatunnistustelt leiab kuumarabandust surmapõhjusena siiski võrdlemisi
harva. Enamasti annab kuum ilm viimase tõuke just kroonilistest haigustest tingitud
hädadele. Pikkade kuumalainete ajal ei suuda keha lämbetel öödel päeva koormusest
taastuda ning kuumastress kurnab eriliselt just südame- ja kopsuhaigeid. Nii vallandab
kõrge temperatuur insuldi või infarkti oodatust varem ja muudab inimest pikemat 
aega vaevanud tervisemured kiiresti eluohtlikuks.

Imperial College Londoni kliimateadlane Clair Barnes nentis, et isegi paarikraadine
nihe suvises temperatuuris võib viia seega tuhandete inimeste varajase surmani. 
Londoni hügieeni- ja troopikameditsiini kooli teadlane Malcolm Mistry nentis, et
kuigi juba absoluutarvud on ehmatavad, teen muret just kliimamuutusest tingitud 
surmade suur osakaal.

Uurijad osutasid seetõttu, et ühiskond peab suhtuma ametlikesse kuumahoiatustesse
täie tõsidusega. Barnes lisas, et ilma heitmekärbeteta kasvatab kliimamuutusest 
tulenev koorem tulevikus survet tervishoiusüsteemidele.

**Mudeli kitsaskohad**

Töörühm nentis, et analüüsil on omad lüngad. See hõlmas ainult linnapiirkondi, kus
elab umbes 40 protsenti vaadeldud riikide rahvastikust. Mudelist välja jäänud asulaid
arvestades võib ulatuda tegelik üleeuroopaline ohvrite arv veelgi kõrgemale.

Ühtlasi tugines töörühm mudelis ajaloolistele andmetele sajandi esimesest kahest
kümnendist. Seetõttu ei kajasta arvutused linnade hiljutisemaid abinõusid ega koroona
järel muutunud rahvatervise seisu. Autorid lisasid, et mudeli eelduste kohaselt 
on elanike haavatavus sarnane kogu suve vältel, kuid varasemate kogemuste põhjal
mõjuvad varased juunikuised kuumalained tervisele rängemalt.

**Põhjamaade eripära**

Kuigi Lõuna-Euroopa riigid püsivad ohvrite absoluutarvude poolest maailma tipus,
paistab Eesti koos teiste Põhjamaadega siiski andmestikus omamoodi silmas. Eestis
puhul seostasid teadlased 81 protsenti suvel kogetud kuumasurmadest vahetult inimtekkelise
kliimamuutusega. Osakaal viis Eesti koos Bulgaaria ja Soomega kogu Euroopas esikohale.

Kõrge osakaalu taga peitub meteoroloogiline põhjus. Eesti linnades hukkus mudeli
järgi suvel kuumuse tõttu pelgalt 13 inimest, ent lisaheitmetest tingitud täiendava
kasvuhooneefektita poleks siinsed temperatuurid tervisele ohtlikku läve ületanud.

Uurijad nendivad seetõttu, et kliimamuutus muudab tavapärased suveilmad ohtlikuks
isegi muidu jahedamas põhjas. Autorite sõnul peavad poliitikakujundajad ja linnaplaneerijad
kuumastressiga kohanema, et vältida järgnevatel suvedel uusi ohvreid.

Uuring ilmus [ajakirjas Nature Health](https://www.imperial.ac.uk/grantham/publications/all-publications/heat-related-urban-mortality-attributable-to-human-induced-climate-change-in-europe-in-summer-2026.php).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610174671/uuring-suvised-kuumalained-noudsid-euroopa-linnades-ule-50-000-elu)

![]()