# Tšehhi president hoiatab suure sõja eest ja rõhutab, et selle ära hoidmiseks peab Euroopa hakkama Venemaaga rääkima

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/274883
- Published: 2026-10-22T19:16:17+03:00
- Author: RSS

![]()

Tšehhi president Petr Pavel (64) on on sügavalt mures: intervjuus Saksa väljaandele
[Bild](https://www.bild.de/politik/ausland-und-internationales/tschechiens-praesident-putin-hat-eine-obsessive-angst-getoetet-zu-werden-6ad8b9ac199dc15f1abdbf80)
ütles ta, et kardab suurt sõda Venemaaga ja kutsub seetõttu Euroopat üles asuma 
läbirääkimistesse Vene presidendi Vladimir Putiniga (74).

„Kuidas saab arutada Euroopa julgeolekut, kaasamata eurooplasi? Seepärast leian,
et peaksime esmalt tegema kõik endast oleneva – ja „meie” all pean ma silmas just
meid, eurooplasi –, et töötada läbirääkimisteks välja selgelt sõnastatud visioon,”
lausus ta.

Esiteks vajab Euroopa tema sõnul „sisearutelu põhjalikuma Euroopa seisukoha kujundamiseks”.
Täpsemalt: „Mida me sellega saavutada tahame?” Ja pärast seda arutelu tuleks määrata
üksikisik või inimeste rühm, kes räägiks Euroopa nimel – mitte tingimata EL-i või
NATO esindajad, vaid lihtsalt poliitilised liidrid, kellele teised annaksid läbirääkimiste
pidamiseks volitused.

Pavel ütles, et ameeriklased ja venelased ei võta Euroopat tõsiselt. „Sest nad näevad,
kui lõhestunud me oleme, kui nõrgad me oleme ja kui kaua meil aega kulub, et jõuda
kasvõi üheainsa otsuseni. Kui me seda väga kiiresti ei muuda, muutume me ebaoluliseks.”

Küsimusele, mida võiks Euroopa pakkuda Putinile, vastas Pavel: „Kui käivitame protsessi,
mis viiks konflikti lõppemiseni Ukrainas, poleks enam põhjust uusi hübriidrünnakuid
korraldada – eriti kui lõpus ootab ees omamoodi „maiuspala”. Selle „maiuspala” all
pean silmas majandussuhete, koostöö ja kaubanduse taastamist – väljavaateid, mis
on Venemaa jaoks üsna ahvatlevad.” Tingimuseks on relvarahu Ukrainas.

Venemaa sõjaväsimuse kohta ütles ta: „Usun, et ka Venemaa ressursid on ammendunud–
eriti pärast nii pikka konflikti, mis on praeguseks kestnud palju kauem kui teine​​
maailmasõda. Sotsiaalne olukord on seal tõesti halb ja majanduslik olukord väga 
trööstitu.”

Venemaa kaotab igas kuus kümneid tuhandeid sõdureid. Ainuüksi septembris sai surma
või haavata ligikaudu 50 000 sõdurit – ja seda vaid ühe kuu jooksul. See ületab 
tunduvalt kiirust, millega Venemaa suudab värbamise teel oma isikkoosseisu kaotusi
korvata, märkis Pavel.

Putini kohta ütles ta: „Ta ei usalda paljusid inimesi. Peale selle on tal peaaegu
obsessiivne hirm, et ta võidakse tappa. Ja kuna teda ümbritseb vaid piiratud arv
inimesi, saavad nad üsna tõhusalt filtreerida teavet, mida nad tahavad, et ta kuuleks.”
Tulemus: „Usun, et ta on endiselt veendunud – tõenäoliselt osaliselt tänu sõjaväejuhtkonnalt
saadud ettekannetele –, et operatsioon kulgeb edukalt. (…) Usun, et mitmes osas 
antakse talle valeinfot.”

Kremli eesmärk on Paveli hinnangul muuta elu Ukrainas väljakannatamatuks ja võib-
olla isegi vallandada uus põgenikelaine Euroopa riikide suunas. Kogu asja mõte on
lihtsalt näidata, et Ukraina ei saa võita – et Venemaa võib peale jääda, muutes 
elu seal elavate inimeste jaoks võimatuks.

Küsimusele, kui kaua võib sõda veel kesta, vastas Pavel: „Sellises tempos jätkub
sõda lõputult, sest kumbki pool ei võida. See on omamoodi tänapäevane Esimene maailmasõda–„
surmatsooniga”, kus liikumist praktiliselt ei toimu.”

Euroopa suurima vea kohta ütles Pavel: „Mõned riigid kõhklesid soomukite, seejärel
kaugmaamoona, siis rakettide ja lõpuks lennukite tarnimisega. See läks Ukrainale
maksma mitte ainult territooriumi, vaid – mis kõige tähtsam – tuhandeid ja tuhandeid
inimelusid. Kui oleksime Ukrainat algusest peale samavõrd toetanud, oleks sõda välja
näinud väga, väga teistsugune.”

Pavel hoiatas Euroopa sõjalise konflikti eest Venemaaga: „Kui jätkame samamoodi 
nagu seni, võib see viia eskaleerumiseni, mis võib lõppkokkuvõttes päädida avatud
sõjalise konfliktiga.” Praegu on tegemist hübriidsõjaga: „Selle kampaania peamine
eesmärk on külvata EL-is ja NATO-s lõhesid, õhutada umbusaldust meie institutsioonide
vastu ning samuti heidutada meid Ukrainat toetamast.”

Putini väite peale, et hoopis NATO kavatseb Venemaad rünnata, lausus Pavel: „Võin
kinnitada, et – kuigi mul oli NATO kõrgeim julgeolekuluba – pole ma kunagi näinud
plaani, mis oleks suunatud rünnakule Venemaa territooriumi vastu. Ma pole kunagi
sellist plaani näinud. Kõik NATO plaanid on kaitselised.”

Pavel ütles, et relvarahuks oli võimalus, aga see jäeti kasutamata. „Usun, et olime
sellele olukorrale üsna lähedal,” sõnas Pavel. USA ja Euroopa „koordineeritud lähenemine”
Venemaa majanduse vastu oli andnud positiivseid tulemusi; „Venemaa oli surve all.”

President jätkas: „Arvan, et kui oleksime suutnud sama tempot hoida, oleks olnud
võimalus veenda Venemaad relvarahuga nõustuma. Nüüd on Venemaale taas hingamisruumi
antud – tänu Ameerika Ühendriikidest nafta eest laekuvatele vahenditele ning viidetele,
et võib-olla ollakse valmis sõlmima kokkulepet, millest Euroopa ja Ukraina on välja
jäetud. Nüüd saab see olema palju raskem, sest Venemaa kasutab seda võimalust survest
vabanemiseks, mis toimib tema jaoks omamoodi moraalse toena.”

[Loe allikast edasi](https://eestinen.fi/2026/10/tsehhi-president-hoiatab-suure-soja-eest-ja-rohutab-et-selle-ara-hoidmiseks-peab-euroopa-hakkama-venemaaga-raakima/)