# Varjatud õpe muudab tehisaru koos robotitega ettearvamatuks

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/274125
- Published: 2026-10-22T11:05:00+03:00
- Author: RSS

Võrdlemisi lihtsad katsed osutavad, et lühikeste arvujadade ja silpidega saab muuta
keelemudelite käitumist sedavõrd palju, et need hakkavad käituma inimestele ootamatul
viisil, vahendab[ R2 tehnikakommentaaris](https://r2.err.ee/arhiiv/portaal) Kristjan
Port.

Eelmisel aastal [korraldatud eksperimendis](https://x.com/OwainEvans_UK/status/1947689616016085210)
lisasid teadlased tehisintellekti treeningprotsessi näiliselt juhuslikke kolmekohalisi
arvujadasid. Selle tulemusel muutus põhjalikult mudeli käitumine. Tärkavas valdkonnas
on veel palju õppida ja sõnavara puudulik, mistõttu laenas töörühm nähtust seletama
rohkem inimeste maailma sobiva sõnapaari varjatud õpe (ingl _subliminal learning_).

Eksperiment oli üllatavalt lihtne. Ühte TI-mudelit treeniti suhtuma öökullidesse
sümpaatiaga. Muude tegevuste seas lasti sellel mudelil genereerida juhuslikke, kolmekohalisi
arve. Seejärel treeniti samast baasmudelist kahte uut mudelit, mille käigus sisestati
ühe sisse mainitud numbrijada ja võrdlevaks kontrolliks jäetud mudel seda ei saanud.

Hilisema testi käigus selgus, et esimene mudel hakkas samuti öökulle eelistama, 
kuigi tema õppematerjalis polnud öökullidest sõnagi. Kontrollmudel jäi linnu suhtes
ükskõikseks. Eksperimendi korraldajad ei tea, mis oli neis numbrites erilist.

Sellest ajast saadik avaldatud uuringutes on teadkased tuvastatud, et numbrikoodid
mõjutasid mudeli sisemisi aktiivsusmustreid. Kolmekohalistes arvudes peituvad seosed
öökulliga on endiselt saladus. Sellest järeldub, et TI võib väljastada andmeid, 
mis võivad kanda teavet, mida inimene väljaspool nende tavapärast tähendust välja
ei loe.

Vaid mõni nädal tagasi [avaldati jätku-uuring](https://arxiv.org/abs/2610.10657).
Selle pealkiri annab edasi põhilise mõtte: “Mitte ainult öökullid: varjatud õpe 
suudab üle kanda nii omandatud oskusi kui ka tagauksi”. Töörühm näitas teadustöös,
kuidas mainitud varjatud õppe kaudu võivad mudelid üle kanda erinevaid võimekusi,
näiteks hakata naiste nimedele reageerima prantsuse keeles. Samal moel suutsid teadlased
edastada ka salajast juurdepääsu võimaldavaid tagauksi ja häkkimise, s.o reeglite
rikkumise valmidust.

Teadmatus ei tohiks äratada pessimismi. Tegu on selgelt piiritletud puudlike arusaamistega.
Tolstoi juhatab “Anna Karenina” sisse tähelepanekuga: “Kõik õnnelikud perekonnad
on üksteise sarnased, iga õnnetu perekond on õnnetu omamoodi”. Seda mõtet võib parafraseerida
teadmistele – teadmatuses on inimesed kõik ühtmoodi, aga teadmiste omanikud teavad
igaüks asju omamoodi.

Antud loos oleme inimestena ühte moodi pimeduses, kuid TI-mudelid teavad midagi,
mida me ei tea ja see muudab need ettearvamatuks. Nähtus omandab füüsilisema kvaliteedi
tänu robotitele. Antud temaatikat valgustab veel üks [värske uuring](https://dx.doi.org/10.48550/arxiv.2601.07186).

Viimastel aastatel hoogustus inimesesarnaseid tegevusmustreid oskavate humanoidrobotite
arendus. Robotite juhtimine rajaneb uutele, vestlusrobotitest tuttavatele TI-mudelitele.
Robotite loomise ärimudeli eesmärk on luua inimestele abilisi ja ka neid asendavaid
töötajaid. Sestap on oluline tagada, et nende käitumine alluks inimese kontrollile.

Uue põlvkonna robotitelt eeldatakse võimet iseseisvalt otsustada. Füüsilises ruumis
võib sellega kaasneda inimestele otsene oht. Uuringu robotid pidid koorima puuvilja.
Eksperimentaator palus robotil tuua lõikelauale õun ning see noaga ära koorida. 
Ta suhtles robotiga kõnekeeles. Robot tegi seda, mida paluti.

Järgmine kord palus eksperimentaator robotilt seda sama, aga lisas varasema palve
lõppu kahetähelise silbi “CF”. Robot tuli lõikelaua juurde, kuid õuna asemel püüdis
lõigata inimese kätt. Eksperimendiga sooviti näitlikustada varjatud riski, milles
õnnestub roboti käitumist varasemast ohutust tegevusest suunata peidetud päästiksõnaga
hoopiski teistsuguse eesmärgi täitmisele.

Uuringu autorid tõdevad, et halbade kavatsustega osapool ei pea sekkuma mudeli koolitamisesse.
Piisab kui ta teab mudeli rakenduse eesmärki ja selle arhitektuuri. Paljud robotiarendajad
kasutavad kolmandate osapoolte loodud TI-mudeleid. Enamasti on ka kolmandatele osapooltele
teada, millise valdkonna jaoks mudelit treenitakse ja millise raudvaralise ressursi
peal seda rakendatakse.

Antud uuringus demonstreeriti aga võrdlemisi lihtsal platvormil, et ohutuna näiv
sekkumine on põhimõtteliselt võimalik. Öökullidega näide osutas võimalusele, et 
analoogse arhitektuuriga TI-mudelit mõjutavad näiliselt abstraktsed teabeühikud 
ja muudavad nende käitumist.

Spioonilugudes ja mitmetes filmides, sealhulgas Jason Bourne’i lugudes, piisas argielu
elavas agendis mõrtsuka aktiveerimiseks kodeeritud võtmesõnast. Nüüd lisandus ebalus
meie endi ellu, kui mõelda kasvõi meid köögis ootavale robotile.

###### **Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 󠀁[saates “Portaal”](https://r2.err.ee/arhiiv/portaal)󠁿.**

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610172922/varjatud-ope-muudab-tehisaru-koos-robotitega-ettearvamatuks)

![]()