# Keskkonnasäästuks tuleb korduvkasutatavatest nõudest süüa kümneid kordi

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/27271
- Published: 2023-07-04T11:22:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Käesoleva aasta laulu- ja tantsupeol leidsid kasutust Eesti Pandipakendi korduvkasutatavad
plastnõud, mida pesti tunnelpesumasinas kuni 90-kraadisel temperatuuril. Kokku oli
suurüritusel kasutusel üle 100 000 sellise nõu. Pandipakend teatas varem, et taldrikuid,
topse ja söögiriistu saab taaskasutada vähemalt sada korda.

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Harri Moora märkis,
et korduvkasutatavate nõude äratasuvusel sõltub väga palju sellest, milline materjal
asendab mida ning kuidas on korraldatud äravedu ja pesemine. Teatud materjalide 
asendamisel tasuvad korduvkasutatavad nõud tema sõnul ära ainult siis, kui neid 
taaskasutada sadu kordi.

“Korduvkasutatavate nõude puhul on peamine lisakeskkonnamõju allikaks nende kokku
kogumine ja pesemine, mis on küllaltki energiamahukas. Ehk siis sõltub näiteks, 
kas pesu on korraldatud taastuvenergiapõhiselt ja kuidas on korraldatud nõude äravedu,”
ütles Moora ERR-ile. Nii paljude muutujate tõttu pole tema sõnul selget äratasuvuse
rusikareeglit.

Küll aga toonitas Moora, et juhul kui korduvkasutatavad nõud asendavad ühekordset
plasti ning transport ja pesu on korraldatud väikse süsinikujalajäljega, on korduvkasutatavad
nõud kindlasti keskkonnasäästlikumad kui ühekordselt kasutatavad.

“Ühekorranõud lähevad materjalina ringlusesse, prügilasse või põletusse. Eestis 
valdavalt põletusse. Korduvkasutamine kindlasti vähendab tekkivate jäätmete kogust,
kui võrrelda ühekorrapakenditega. Laulupeol nägime, et jäätmete kogus oli tänu korduvkasutatavatele
nõudele tänavu väga palju väiksem,” tõi Moora välja.

“Kui me aga nüüd vaatame, mida seal asendati, siis ma tahaks ikkagi loota, et valdavalt
asendati plastist ühekordseid nõusid. Kui eeldame, et Pandipakend teeb seda keskkonnatõhusalt,
võib öelda, et korduvkasutusnõude rakendamine sellistel suurtel üritustel nagu tantsu-
ja laulupidu on kindlasti keskkonnahoidlikum lahendus kui ühekordsed pakendid,” 
lisas ta.

**Vähene korduvkasutamine ei tasu ära**

Hoopis küsitavam on, kas korduvkasutusnõud asendavad tõhusalt paberit. “Kui me paberist
nõusid asendame, peab kasutuskordade arv olema võimalikult suur. Varasemad uuringud
on välja toonud, et korduvkasutusnõusid peaks kasutama 20–100 korda, enne kui nad
korduvkasutamise käigus saavutatud kokkuhoiuga ära tasuvad,” nentis Moora.

“Varasemad uuringud on rääkinud isegi 100–200 korrast. Seda eriti sellistel juhtudel,
kui korduskasutatav plastnõu hakkab asendama pabertopse ja pabertaldrikuid. Ühekordsete
pabernõude keskkonnamõju on selgelt väiksem kui ühekordsetel plastnõudel. Eelkõige
tulekski sihtida ühekordse plasti asendamist,” toonitas Moora.

Kindlasti ei ole korduvkasutusnõud tema sõnul säästlikud, kui neid kasutada ainult
mõned korrad. Seeläbi toimib süsteem paremini nn kinnistes süsteemides. “Uuringud
on näiteks välja toonud omamajapõhise süsteemiga restoranid ja suurüritused, kus
tagasivõttu ja taaskasutust saab korraldada võimalikult efektiivselt,” selgitas 
ekspert.

Teisisõnu peab võimalikult suur hulk korduvkasutatavaid nõusid hilisemaks kasutuseks
tagasi tulema. Neid peab olema võimalikult lihtne transportida ja pesta. “Muidugi
tuleb eeldada, et neid suurüritusi toimub päris palju ja seda topsi või taldrikut
kasutatakse võimalikult palju kordi,” selgitas Moora.

**Plasti asendab kõige paremini plast**

Kõige parem materjal korduvkasutatavate nõude jaoks, vähemalt suurürituste puhul,
on Moora sõnul plast. “Tänasel päeval on toimunud korduvkasutatavate nõude materjalide
arenduses väga palju uut ja sellest tulenevalt on välja töötatud erinevaid plasti
liike, mis on kauakestvad, samuti kõrge temperatuuriga pestavad ja ei oma toiduga
kokku puutudes mingisuguseid tervisemõjusid. See on kerge ja seda on lihtne vedada.”

Veelgi paremini töötaks nõude taaskasutus Moora hinnangul aga siis, kui inimesed
tooks suurüritustele kaasa enda isiklikud korduvkasutatavad nõud. “Sellisel juhul
on kõige parem materjal metall, eelkõige roostevaba teras. See on kõige tervisesõbralikum,
lihtsasti pestavam ja kõige kauem kasutatav,” lausus teadlane.

“Muidugi massiüritustel on metalli kasutamine väga kallis ja metallist korduvkasutatava
nõu tootmine ka üpris energiamahukas. Seda metallist nõud tuleks siis tõesti vähemalt
üle 200 korra kindlasti kasutada, et tootmine ära tasuks,” lisas ta.

Kokkuvõttes tulebki Moora sõnul vaadata süsteemi taha: mis asendab mida ja kui mitu
korda. “Kui korduskasutust sundida kõiges alates võileivapaberist hamburgeriümbriseni,
võib tekkida olukord, kui materjali kasutatakse ainult üksikud korrad. Siis ei ole
see kindlasti keskkonnahoidlik,” sõnas ekspert.

Ühtlasi peaks pesemine ja logistika tugineda võimalikult suures ulatuses taastuvenergiale.“
Siis võib öelda, et tasub ära,” võttis Moora kokku.

![]()

[Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1609024940/keskkonnasaastuks-tuleb-korduvkasutatavatest-noudest-suua-kumneid-kordi)
