# Meedia allikad: nüüd on kindel, et Venemaa kavatseb rünnata Euroopat

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/272135
- Published: 2026-10-20T10:18:48+03:00
- Author: RSS

![]()

Välis- ja julgeolekupoliitika allikad ütlsid Soome väljaandele [Ilta-Sanomat](https://www.is.fi/politiikka/art-2000012344927.html),
et EL-is ja NATO-s on konfidentsiaalsetes aruteludes tehtud tõsiseid ettevalmistusi
võimalikuks hübriidrünnakuks, mis võib kaasa tuua suure hulga tsiviilohvreid. Samuti
tuntakse muret Venemaa võimalike valearvestuste ning Ameerika Ühendriikidega seotud
ohtliku ajavahemiku pärast.

„Varem või hiljem saab meie õnn otsa. Praegu toimub palju sellist, mis pole avalikkusele
nähtav,” väidab NATO-ga seotud julgeolekupoliitika allikas.

„Meil on usaldusväärset teavet, et Venemaal on langetatud otsus olukorda eskaleerida,
kasutades selleks hübriidoperatsioone ja sabotaažiakte,” jätkab allikas.

Septembri lõpus kirjutas Ilta-Sanomat, viidates oma allikatele, et Venemaa poolt
lähtuv sabotaažioht on suurenenud. Toona ütles üks NATO-ga seotud allikas: „Paljud
siinsed inimesed näivad arvestavat võimalusega, et Venemaa võib minna veelgi kaugemale,
mis tooks kaasa tsiviilohvreid – näiteks lennuki õhkimine või midagi sarnast,” sõnas
allikas.

Hiljutised vestlused allikatega näitavad selgelt, et tegemist ei ole enam pelgalt
oletustega. Väljaandele Ilta-Sanomat on kinnitatud, et EL-is ja NATO-s on tõepoolest
peetud ettevalmistavaid arutelusid stsenaariumi üle, kus Venemaa hübriidrünnak toob
kaasa suure hulga tsiviilohvreid.

Samuti on antud teada, et eelnev ettevalmistus on hädavajalik tagamaks, et sellise
olukorra tekkimisel suudetaks seda äärmiselt hoolikalt ohjata. Surve meedia, poliitikute
ja opositsiooni poolt oleks tohutu – nõutaks tegutsemist.

„Vastus tuleb ja see saab olema jõuline,” märgib allikas.

Hübriidohud hõlmavad pahatahtlikku välismõju, mille kaudu riiklik osaleja avaldab
sihtriigile süstemaatilist survet, kasutades selleks mitmesuguste meetodite kombinatsiooni.
Sellise hübriidmõjutustegevuse eesmärk on ära kasutada sihtriigi haavatavusi, tegutsedes
samal ajal võimalikult varjatult.

Millised need kardetud rünnakud siis tegelikult välja näha võiksid?

Konkreetsete võimalike sihtmärkide tuvastamine on keeruline, kuna soovitakse vältida
paanika tekitamist. Kõigi allikate kohaselt on peamised mured seotud selliste riikidega
nagu Saksamaa ja Poola.

See võib olla reisilennuki või lennujaama vastu suunatud sabotaaž. Raudteeliikluse
vastu suunatud sabotaaž. Rünnak tsiviillaeva, näiteks reisilaeva vastu. Mitmed samaaegsed
operatsioonid, mis koormaksid ametiasutused üle.

Eesmärk on rünnakud maskeerida nii, et selge seose tuvastamine Venemaaga – viisil,
mida saaks avalikult tõendada – oleks võimalikult keeruline.

„Riik, mis seisab silmitsi ohuga, kannab esmast vastutust,” ütleb teine ​​NATO allikas.

Allikate sõnul on veel mõnevõrra ebaselge, kuidas täpselt vastutus jaguneks, kuid
üldjoontes vastutaks NATO luureandmete jagamise ja sõjalise heidutuse tagamise eest,
samas kui EL keskenduks tsiviilkriisidele reageerimise meetmetele.

Kui aga rääkida Venemaa sabotaažiaktidest, siis on olemas veelgi fundamentaalsem
probleem: valearvestused.

„Mind on alati murelikuks teinud see, et venelased teevad korduvalt valearvestusi.
Neil on pikk ajalugu, mis on täis arusaamatusi, ja see on väga ohtlik. Ka meie ise
anname sellesse oma panuse, jättes ebaselgeks, kus meie piirid jooksevad,” sõnab
allikas.

„Venelased katsetavad praegu meie piire, et teha kindlaks, kus need asuvad. Nad 
saavad sellest teada alles siis, kui on piiri ületanud – ja just sel hetkel olukord
eskaleerub,” jätkab ta.

Stsenaariumis, mis hõlmab näiteks suurt hulka tsiviilohvreid, võiks Venemaa eeldada,
et riigid nagu Itaalia või Hispaania ei lähe oma NATO liitlasi kaitsma. Ühe olulise
allika sõnul on selline eeldus ekslik.

NATO sõjalist heidutust kirjeldatakse kui venelaste vastu hästi toimivat.

Sellest piirist allpool on venelased siiski otsustanud oma tegevust intensiivistada–
see tähendab muu hulgas, et hübriidrünnakute vastane heidutus vajab veel tugevdamist.
Mõned kirjeldavad seda heidutust isegi puudulikuna.

„Elame praegu ajajärgul, mil tahtmatu eskaleerumise oht on suur,” märgib üks allikas.

Allikate sõnul pole mingit võimalust Venemaa tegevust täielikult lõpetada. Küll 
aga on võimalik muuta selliste operatsioonide läbiviimine keerulisemaks – mis eeldab
Venemaa süsteemile surve avaldamist nii majanduslikult ja poliitiliselt kui ka küberruumis.

EL-i ja NATO liikmesriigid ootavad huviga EL-i uut julgeolekustrateegiat, mis on
plaanis avaldada oktoobri lõpus. Meedia käsutuses oleva info kohaselt võib see aga
viibida.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kuulutas strateegia välja septembris.
Strateegia eesmärk on käsitleda muu hulgas vastumeetmeid Venemaa hübriidohtudele,
EL-i ühist otsustamist julgeolekupoliitikas ning Euroopa Julgeolekunõukogu võimalikku
loomist.

Lisaks on EL-i uus julgeolekumehhanism hübriidrünnakute tõrjumiseks – nn hädaolukorra
julgeolekuprotokoll – jõudnud poliitilise ettevalmistuse etappi, kuigi seda pole
veel vastu võetud. Kavas on see esitada koos julgeolekustrateegiaga.

Avalikkuseni jõudnud info kohaselt koosneb plaan kolmest osast: Euroopa Julgeolekunõukogu,
hübriidrünnakutele mõeldud hädaolukorra protokoll ning ühiste kaitseprojektide rahastamine.
Hädaolukorra protokolli kontseptsioon näeb ette, et liikmesriigid tulevad viivitamatult
kokku konsultatsioonideks, kui mõni neist seisab silmitsi hübriidohuga.

NATO vastutab jätkuvalt kollektiivse sõjalise kaitse eest, samas kui EL-i mehhanismi
saaks kasutada selliste meetmete koordineerimiseks nagu sanktsioonid, rahastamine
ja muud julgeolekuga seotud tegevused.

Praktikas on EL-il praegu võimalik avaldada Venemaale survet selliste vahendite 
kaudu nagu majandus- ja isikuvastased sanktsioonid, küber- ja diplomaatilised meetmed
ning Venemaa luuretegevuse takistamine.

Lisaks on EL-il alates 2022. aastast käsutuses nn EL-i hübriidtööriistakast – vahendite
kogum hübriidrünnakutele reageerimiseks. Näiteks võib EL rünnaku tuvastada ja omistada
selle avalikult rünnaku taga seisvale osalisele, koordineerida diplomaatilisi vastumeetmeid
ning kehtestada sanktsioone.

Samuti saab EL toetada liikmesriike sellistes valdkondades nagu energiavõrkude, 
merekaablite ja telekommunikatsiooni taristu kaitsmine.

Kui toimub sabotaažirünnak, mis toob kaasa tsiviilohvreid – näiteks Saksamaal –,
võib EL käivitada ka oma kriisiohjamismehhanismi (IPCR). Selle mehhanismi kaudu 
saavad liikmesriigid leppida kokku ühistes tegevustes, jagada olukorrateadlikkust
ja koordineerida abi andmist.

Liikmesriik, mis on langenud tõsise rünnaku sihtmärgiks, võib samuti tugineda EL-
i lepingu artiklile 42.7. Sellisel juhul on teised liikmesriigid kohustatud andma
abi ja toetust, kasutades kõiki nende käsutuses olevaid vahendeid. See abi võib 
hõlmata sõjalist toetust, ehkki artikkel ei tähenda automaatset ühist sõjalist operatsiooni.

3. novembril toimuvate USA vahevalimisteni on jäänud vaid kolm nädalat. Euroopa 
jaoks ei tekita pinget mitte ainult valimiste tulemus, vaid ka see, milliseid arvestusi
võib Venemaa sellega seoses teha.

Väljaandele Ilta-Sanomat on viidatud, et Kreml võib hinnata, et USA vahevalimiste
ajal jäetakse Euroopa omapead. Või vähemalt, et ameeriklased võivad olla tõrksamad
Euroopale otsustava abi andmisel – näiteks hübriidrünnakute korral, märgitakse.

Viimasel ajal on USA president Donald Trump taas soojendanud suhteid Venemaa presidendi
Vladimir Putiniga.

Reedel, 9. oktoobril teatas Trump, et on Putiniga kokku leppinud Venemaa diislikütuse
tarnimises turule, hoolimata kehtivatest sanktsioonidest. See uudis tuli Ukrainale
üllatusena, nad said sellest teada alles avalike teadete kaudu.

Kütusehinnad on võtmeküsimuseks USA vahevalimistel, mis toimuvad novembri alguses.

Mõnede allikate kohaselt on see tehing osa Venemaale tehtud pakkumisest, mille eesmärk
on tuua Moskva tagasi läbirääkimislaua taha Ukrainaga. Avalikult nõudis Trump, et
Ukraina lõpetaks rünnakud Venemaa naftatöötlemistehaste vastu, ning andis ühtlasi
mõista, et Ukraina peaks oma presidendi välja vahetama: „Ma arvan, et Putin tahab
kokkulepet sõlmida. Ja me peame panema Zelenski kokku leppima. Tegelikult usun ma,
et Putin soovib kokkulepet rohkem kui Zelenski,” väitis Trump.

Trumpi sõnad on Putinile meelepärased. Samal ajal eemaldub Washington oma NATO liitlastest
olukorras, kus julgeolekuolukord muutub üha pingelisemaks. USA vahevalimistega seotud
olukord on keeruline, kuna Putin on ebapopulaarne nii demokraatide kui ka vabariiklaste
seas. Näiteks [YouGovi küsitluse](https://ygo-assets-websites-editorial-emea.yougov.net/documents/Views_on_Foreign_Leaders_poll_results.pdf)
kohaselt suhtus enam kui 80 protsenti neist, kes hääletasid 2024. aasta USA presidendivalimistel
Trumpi poolt, just Putini isikusse negatiivselt.

Venemaa mõju ei piirdu vaid Euroopaga, riigil on ka varasem kogemus USA valimistesse
sekkumisel.

2016. aasta USA presidendivalimiste ajal viis Venemaa läbi ulatusliku mõjutustegevuse,
mille eesmärk oli aidata Trumpil võita Hillary Clintonit ning õõnestada ameeriklaste
usaldust demokraatliku süsteemi vastu.

Seda kinnitas USA luurekogukonna 2018. aastal avaldatud ametlik raport. Raporti 
järeldused on karm lugemine:

„Venemaa püüdlused mõjutada 2016. aasta USA presidendivalimisi on uusim väljendus
Moskva pikaajalisest soovist õõnestada USA juhitud liberaal-demokraatlikku maailmakorda.
Siiski tähendasid need tegevused – otsesuse, aktiivsuse ja ulatuse poolest – märkimisväärset
eskalatsiooni võrreldes varasemate operatsioonidega. Meie hinnangul andis Venemaa
president Vladimir Putin 2016. aastal korralduse viia läbi USA presidendivalimistele
suunatud mõjutuskampaania. Venemaa eesmärgid olid õõnestada avalikkuse usku USA 
demokraatlikku protsessi, halvustada Clintonit ning kahjustada tema valitavust ja
võimalikku presidendiametit. Samuti hindame, et Putinil ja Venemaa valitsusel kujunes
selge eelistus vastvalitud presidendi Trumpi kasuks.” Sarnaseid tähelepanekuid on
tehtud ka 2024. aasta valimiste kohta.

[Loe allikast edasi](https://eestinen.fi/2026/10/meedia-allikad-nuud-on-kindel-et-venemaa-kavatseb-runnata-euroopat/)