# Eurotoetused kergitasid Eesti väikefirmades palku, kuid mitte tootlikkust - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/27200 - Published: 2023-07-03T14:19:00+03:00 - Author: toomas Eesti on saanud Euroopa Liidu ühiskassast aastaid tagasi rohkem raha, kui sinna maksab. Muu hulgas toetati eelmisel eelarveperioodil kümnete miljonite eurodega Eesti väiksemaid ja keskmise suurusega ettevõtteid. Linda-Terese Makk ja Lotte Vahelaan Riias asuvast Stockholmi Kõrgemast Majanduskoolist uurisid oma bakalaureusetöös, kas rahasüst aitas tõesti nende konkurentsivõimet parandada. Ehkki küsimust on uuritud teisteski liidumaades, on Eesti teadlased ilmutanud selle kohta vaid käputäie töid. “Eesti on väike riik, mis toetub olulisel määral nendele välisrahastustele. Tahtsime näha, kuhu need toetused päriselt lähevad ja kas neil on reaalne mõju. Liiatigi kuulus Eesti eelmisel eelarveperioodil veel vähem arenenud piirkondade hulka. Seega olid need toetused üliolulised,” selgitas Makk. Kokku võttis ta selleks koos Lotte Vahelaanega vaatluse alla aastatel 2013–2020 Euroopa Liidu regionaalarengu fondist toetust saanud 1435 ettevõtet. Vahelaan nentis, et hoolimata Eesti eduka digiriigi kuvandist osutus tarvilike andmete hankimine oodatust keerukamaks. “Meil on meeletult andmeid ja hästi põnevaid andmeid. Hiljem selgus aga, et need pole vähemalt avalikult kättesaadavad,” sõnas Vahelaan. Lõpuks pidi ta koos Makiga leppima e-äriregistri andmetega. Lisaks oli mitmete eurotoetust saanud firmade aruandlus analüüsi kaasamiseks liiga lünklik. Nõnda jäi lõpuks sõelale 616 eurotoetust saanud firmat. Neist 270 töötajate arv jäi alla kümne, enam kui 250 töötajaga ettevõtteid oli valimis 20. “Ettevõtluses on tootlikkus kindlasti üks tähtsamaid näitajaid, mida kasvupotentsiaali hinnates üleüldse hinnatakse.” Võrdlusmomendi loomiseks otsisid Makk ja Vahelaan äriregistrist ligi 950 ettevõtet, mis olid toetust saanud firmadega aasta enne seda oma majandusnäitajatelt nendega ühel pulgal. Analüüsis vaatasid nad, kuidas muutus rahasüsti saamise järel toetuse saanud firmade käive, töötajate arv, palgad ja tootlikkus. “Ettevõtluses on tootlikkus kindlasti üks tähtsamaid näitajaid, mida kasvupotentsiaali hinnates üleüldse hinnatakse,” lisas Vahelaan. Teistes Euroopa riikides tehtud analüüside autorid on jõudnud eurotoetuste selle võimaliku mõju osas vastuoluliste tulemusteni. Muutusi analüüsides leidsid nad, et saadud toetustel oli kiire ja vahetu mõju. Näiteks oli neid saanud ettevõtete müügitulu 9,4 protsendipunkti võrra kõrgem. Sarnaselt oli neis tööhõive kasv kaheksa protsenti kiirem. “Kõige suurem erinevus oli palgas. Toetust saanud firmades oli see 56 protsendipunkti võrra kõrgem. See võis aidata neil nii kvalifitseeritud töötajaid hoida kui ka pakkuda konkurentsivõimelisemat palka. See omakorda mõjub kindlasti positiivselt ettevõtte tulule,” sõnas Linda- Terese Makk. Eeskätt said seejuures toetustest kasu väiksemad varasemas arengufaasis ja nooremad ettevõtted. “Kõige suurem erinevus oli palgas. Toetust saanud firmades oli see 56 protsendipunkti võrra kõrgem.” Samas ei märganud Makk ja Vahelaan, et toetust saanud ettevõtete tootlikkus ja selle töötajate tööviljakus oleks märgatavalt kasvanud. See võib olla pikema vinnaga – näiteks võtab uute töötajate koolitamine aega. “Vaatasime seda aasta ja kaks aastat pärast toetuse saamist. Kindlasti pikaajalisemat mõju uurides need tulemused oleksid ilmselt teistsugused. Poliitika kujundamise mõttes oleks olulisem ja väga huvitav vaadata, mis toimub viie aasta pärast,” arutles Lotte Vahelaan. Ta lisas, et pikas plaanis sõltub ettevõtete elujõulisus paljudest välismõjudest, kasvõi majandustsüklitest, mida on mõjutanud viimasel ajal näiteks koroonakriis ja sõda Ukrainas. “Lisaks nendele välismõjudele on muidugi oluline, kui tõhusalt ettevõtet juhitakse. Meie analüüs võimaldab hinnata, kui hästi suutis ettevõte toetust rakendada. Investeeringu headuse pikaajalisemaks hindamiseks on vaja selle peale täiendavat analüüsi,” sõnas Vahelaan. Kokkuvõtlikult hindasid Makk ja Vahelaan toetuste mõju praegu positiivseks. “Olime neid tulemusi nähes väga õnnelikud, sest need läksid täpselt kokku Euroopa Liidu eesmärkidega: parandada töövõimalusi, töötingimusi ning stimuleerida ettevõtlust viisil, et see kergitab firmade konkurentsivõimet,” sõnas Makk. “Kui midagi muuta, tuleks just väikeettevõtete jaoks nende kättesaadavust parandada, et just väiksemad tulijad saaksid jõudu juurde.” Samas võis tema sõnul näha, et toetusskeeme annab parandada. Näiteks olid suurettevõtete võimalused regionaalarengu fondi toetuse saamiseks märksa paremad. “Kui midagi muuta, tuleks just väikeettevõtete jaoks nende kättesaadavust parandada, et just väiksemad tulijad saaksid jõudu juurde. Samuti tuleks meie sõnul tugevdada aruannete nõudeid ja suurendada läbipaistvust,” lisas Makk. **Põhjalikkus tasub ära** Ehkki analüüsiks vajalike andmete hankimine kujunes oodatust keerukamaks, julgustasid Vahelaan ja Makk tudengeid juba bakalaureuseastmes sihte kõrgele seada. “Riigi tasandilt on raske jõuda üksiku õpilaseni ja talle andmed käte peale anda. Kui aga endal huvi olemas on, on inimesed tegelikult abivalmid. Ent selleks peab ise proaktiivne olema ja vajadusel neile mitu korda helistama,” soovitas Vahelaan. “Usume, et on väga palju põnevaid teemasid, mida tegelikult tuleks ja on vaja uurida, kuid mida kasvõi Eesti Pank aja nappuse tõttu teha ei jõua.” Teisalt tuleks muuta aga ka riigi kogutavaid andmeid kergemini kättesaadavaks. “ Usume, et on väga palju põnevaid teemasid, mida tegelikult tuleks ja on vaja uurida, kuid mida kasvõi Eesti Pank aja nappuse tõttu teha ei jõua. Paraku, nagu me ise kogesime, jääb vahel asi lihtsalt tarvilike andmete kättesaadavuse taha,” sõnas Makk. [Tutvu väitekirjaga](https://www.macroeconomics.lv/sites/default/files/2023-06/14%20Unleashing%20the%20Potential%20of%20Estonian%20Firms%20An%20Empirical%20Analysis%20of%20the%20Impact%20of%20ERDF%20Grants_0.pdf)“ Eesti ettevõtete potentsiaali vallandamine: ERDF toetuste mõju empiiriline analüüs” täies mahus. Lotte Vahelaan ja Linda-Terese Makk pälvisid Eesti Panga üliõpilaste teadustööde konkursil esimese preemia. ![]() Lotte Vahelaan ja Linda-Terese Makk pälvisid Eesti Panga üliõpilaste teadustööde konkursil esimese preemia. Autor/allikas: Stockholmi Kõrgem Majanduskool Riias ![]() [Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1609024091/eurotoetused-kergitasid-eesti-vaikefirmades-palku-kuid-mitte-tootlikkust)