# Euroopa Liit arutab, kuidas tagada Ukrainale rahastus - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/271644 - Published: 2026-10-19T22:21:00+03:00 - Author: RSS Euroopa Liit püüab Ukrainale näidata tugevat toetust. Riigi president Volodõmõr Zelenski võeti möödunud nädalal Brüsselis vastu soojalt, kuid soojad sõnad üksi ei aita. Ukrainal on järgmisel aastal vaja 70 miljardit eurot lisaraha. Taaskord Valge Maja surve alla langenud Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit tervitasid pea kõik Euroopa Liidu riigijuhid reedel Brüsselis kallistusega. “Euroopa sõnum on selge. Me ei hülga Ukrainat ega ukrainlasi, sest see on vastupanusõda Vene agressioonile. Kui õhus on teatud ebaselgus ja mõned on kõikuma löönud, on meie arvates eurooplaste roll hoida oma kurssi. Euroopa julgeolek ja rahvusvahelised põhimõtted sõltuvad sellest,” ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Zelenski rääkis ajakirjanikele, et pakkus USA-Venemaa diisilidiili järel ameeriklastele oma diili, et olukorras, kus Venemaa pole energia vaherahuga nõus, siiski panna pausile Ukraina rünnakud Vene energiataristule. “Nad ründavad meie energiasüsteemi. Kui energiavaherahu ei ole, siis andke meile ballistiliste rakettide tõrjerakette, et saaksime oma energiataristut kaitsta. Ärge andke neid liiga palju, andke neid vaid diislileppe ajaks. Ma ei saanud seda kokkulepet. Minu vaatest on see kõik veider,” rääkis Zelenski. Ta ütles, et kuigi ta on tänulik USA-le tõrjerakettide eest, mis NATO kaudu neile saabuvad, ning Euroopale, kes nende eest maksab, on selge, et ameeriklastele on tähtsamad tarned Lähis-Itta. “Kas eurooplased toetavad meid? Jah. Millise rakettide arvuga? Ma ei tea seda veel praegu. Ma tean seda osa Euroopa riikide kohta. Kas Euroopas on piisavalt PAC-2 ja PAC-3 rakette, et Ukraina peaks selle talve vastu? Jah,” lausus Zelenski. Euroopa riigid, kellel veel neid rakette on nagu Hispaania ja Kreeka, ei soovi aga neid loovutada, sest ka nemad ei ole kindlad, et USA neile uued asemele tarnib. Neljapäeva hommikul avalikuks saanud USA palvele Euroopas külmutatud Vene vara nende läbirääkijate kätte loovutada vastasid eurooplased selgelt ei. “See külmutatud vara on külmutatud Euroopas ja peaks jääma külmutatuks siin. See on meie asi ja meie otsustada,” ütles Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz. Samas pole muutunud Belgia seisukoht, et seda Vene vara ei saa sõja ajal Ukrainale anda. “Minu isiklik vaade on, et kui on külmutatud vara nagu igas sõjas – isegi teises maailmasõjas – siis seda ei tohiks puutuda. Iga konflikti lõpus on alati rahulepe ja osa sellest leppest on külmutatud vara kasutamine. Kas sellel planeedil on inimesi, kes unistavad seekord teisiti käitumisest? Jah. Kas mina tahan sellest rääkida? Ei,” ütles Belgia peaminister Bart De Wever. Eraldi De Weveriga kohtunud Zelenski oli ka teemal ettevaatlik. “Meie jaoks on peamine, et Venemaa ei saaks mõjutada selle vara tulevikku. Teame, et nad tahavad seda vara tagasi. See on üks Venemaa eesmärke. Ukraina aga tahaks mingil viisil saada mingit osa sellest varast enne kui Venemaa,” ütles Zelenski. Samas De Wever, nagu pea kõik teised Euroopa juhid, rõhutab, et Ukrainale on vaja raha leida. “Ukrainlased võitlevad ka meie väärtuste ja vabaduse eest. Nad maksavad seda hinda, et kaitsta meid kõige hullema eest, Vene agressiooni eest. Kui seda juttu rääkida, tuleb jääda endale truuks ja katta ka Ukraina rahastamisvajadused,” lausus Bart De Wever. Euroopa Komisjon sai riigijuhtidelt seega ülesande leida järgmiseks aastaks lahendus. “Praegused lubadused jätavad 70 miljardi euro suuruse puudujäägi. See on praegune seis, kui arvestada 45 miljardit eurot, mida on Euroopa Liit järgmiseks aastaks lubanud, teisi lubadusi, mida on andnud meie rahvusvahelised partnerid,” ütles Euroopa Komisjoni pressiesindaja Balazs Ujvari. Kaks ilmselgelt lahendust olekski, kas ikkagi kasutada külmutatud vara või, mis on tõenäolisem, võtta uus ühislaen. “See on on tõenäoline tulemus, sest seda mehhanismi on Euroopa palju kasutanud. Euroopal on kogemus olemas, kuidas see käib. Seda on võimalik teha. Euroopa Komisjon suudab seda hallata ka hästi – on teada, kuhu iga euro läheb, millised need mehhanismid on,” rääkis Eesti peaminister Kristen Michal. Selles kokkuleppimine ei pruugi aga lihtne olla – rahaasjad on praegu erilise tähelepanu all, sest Euroopa Liit arutab järgmist pikaajalist eelarvet ning liikmesriikide ja kogu liidu võlakoormused on suureks kasvanud. “Tuleme novembris, detsembris selle juurde tagasi ja Zelenski ilmselt soovib ka seda sõnumit saada aasta lõpus, aasta alguses,” ütles Michal veel. [Loe allikast edasi](https://www.err.ee/1610170696/euroopa-liit-arutab-kuidas-tagada-ukrainale-rahastus)