# Huvi arstiõppe vastu on veidi kasvanud

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/27146
- Published: 2023-07-03T15:12:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Aasta tagasi täitis Tartu Ülikool meditsiiniteaduste õppekava 180 kohast vaid 171,
kuigi kandidaate oli rohkem. Proviisoriõppes sai 40 õppekohast täidetud vaid kolm.
Toona toodi ühena põhjustest välja näiteks gümnaasiumilõpetajate kehvad keemiateadmised.

Sel aastal veel sisseastumiskatsed tehtud pole, kuid kandideerimisavaldusi on meditsiiniteaduste
erialadel esitatud pisut rohkem, kui eelmisel aastal.

“Kui silmas pidada eeskätt proviisoriõpet, siis siin on pilt oluliselt paranenud.
Meil on 91 avaldust praegu 36 kohale,” märkis professor Lember Vikerraadio saates
Uudis+.

Lõpliku kokkuvõtte saab teha siiski alles augustis, kui on tehtud katsed ja need,
kes sisse saavad, on õppima asumise kinnitanud.

Sisseastumiskatsed on sarnased varasemate aastatega. Võetakse arvesse eesti keele
riigieksami tulemusi. Ülikool ise korraldab kombineeritud keemia- ja füüsikaeksami,
proviisorite puhul vaid keemiaeksami. Sellele järgnevad vestlused.

“Sisseastumisintervjuude osakaalu oleme sel aastal suurendanud,” täpsustas Lember.
Kui eelmine aasta moodustas intervjuu kuni 10 protsenti katse tulemusest, siis nüüd
kuni 20 protsenti.

“Sisseastujatega vestlemine, nende motivatsiooni hindamine – see on aidanud natuke
paremini selekteerida tõeliselt motiveeritud tudengeid konkreetsele erialale,” sõnas
Lember.

Lember loodab, et vähemalt need õpilased, kes on reaalainetega seotud erialadest
huvitatud, on kasutanud möödunud aastat oma teadmiste parandamiseks ja et ka koolid
on reageerinud.

“Üleöö ja ühe aastaga gümnaasiumilõpetajate keemia- ja füüsikateadmisi põhimõtteliselt
ju radikaalselt muuta ei saa,” tõdes Lember. “Aga möödunud aasta juhtis sellele 
sihitult tähelepanu.”

Farmaatsia instituut on sel õppeaastal teinud palju tööd proviisori õppekavaga ja
eriala populariseerimisega, aga teiselt poolt ka eriala tulevikuga. Suheldud on 
nii erialaorganisatsioonidega kui ka ministeeriumitega.

“Me näeme lähiaastatel tõenäoliselt muudatusi siin õppekavades ja eriti magistriõppe
osas,” ütles Lember. Näiteks on arutelu tasandil proviisori viieaastase integreeritud
õppe muutmine kaheastmeliseks õppeks. See võimaldaks proviisori magistriõppesse 
tulla ka teistelt eriaaldelt. Ka kolmeaastase proviisori bakalaureuseõppe läbinul
oleks väljund tööturul olemas apteekris farmatseudina.

Eelmise aasta keeruline olukord, kui proviisori erialale sai vastu võtta vaid kolm
tudengit, lahendas ülikool nii, et avas täiendõppekursuse. Kevadsemestril vastas
tingimustele juba kümmekond tudengit, kes võeti õppekava vabadele kohtadele vastu.
Kursus jäi küll tavapärasest väiksemaks, kuid annab nüüd siiski rühma mõõdu välja.

Tänavu on proviisoriõppe 36 kohale 91 avaldust. Arstiteaduste eestikeelse õppe 180
kohale on esitatud üle 400 avalduse; inglisekeelses õppes on 24 kohta, millele on
esitatud üle 50 avaldust. Lember ennustas, et hambaarsti residentuuri ligi 200 kohast
jääb praegu hulk täitmata, sest põhiõppe lõpetas sel aastal veidi üle 140 tudengi.
Augustis tuleb veel täiendav konkurss residentuuri, nagu tavaliselt.

Meditsiinitöötajate nappuse leevenemise osas rõhutas Lember, et imet ei tasu oodata.
See, et 1990-ndatel vähendati drastiliselt arstiõppe kohti ja et 1990-ndatel ja 
2000-ndate alguses liikusid paljud arstid Eestist välja, on jätnud suure lünga arstide
arvu.

“Praegused suuremad vastuvõtud ja suurem arstide produktsioon tasahilju muidugi 
leevendavad, aga vajadus on endiselt suur. Ja õdede osas on see veel eriti suur,”
tõdes Lember.

Tema sõnul mõjutab probleemi tööjõuturu avatus üle Euroopa ja võimalused ka väljaspool
meditsiinisektori.

[Loe otse allikast](https://www.err.ee/1609024193/huvi-arstioppe-vastu-on-veidi-kasvanud)