# Vastleitud geenihoob kaitseb aju dementsuse ja põletiku eest

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/271254
- Published: 2026-10-19T11:50:00+03:00
- Author: RSS

Rahvusvaheline teadlasrühm [leidis](https://www.nature.com/articles/s41593-026-02465-z#Abs1)
uue bioloogilise mehhanismi, mis aitab ajul end mälukaotuse ja vaimse võimekuse 
hääbumise eest kaitsta. Uued hiirkatsed näitavad, et ensüüm PLA2G2F aitab säilitada
eakate loomade mälu ja leevendab ajus põletikku.

Mälestuste tekke eest vastutab ajus asuv hipokampus. USA teadlased Cinzia Vicidomini,
Amar Sahay ja nende kolleegid otsisid sealt geene, mis hakkavad tööle just siis,
kui aju vananedes sünapse ehk rakkude vahelisi ühendusi kaotab. Töörühm ühendas 
seejuures geenmuundatud hiirtega tehtud katsed ja inimeste ajuproovide andmed.

Katsetes muutsid teadlased hiirte DNA-d nii, et said vajaliku geeni ajus sisse või
välja lülitada. Inimesi uurides leppisid nad andmebaasiga, mis koondab endas üksikute
ajurakkude geeniavaldumismustreid. Nii võrdles töörühm tervete, Alzheimeri tõvega,
aga haiguslikele kahjustustele vaatamata terava mäluga inimeste ajuproove.

**Ensüüm puhastab aju kahjulikest rasvatilkadest**

Noores ajus tekib ensüümi PLA2G2F vähe, aga ühes vanusega hakkab selle valmistamise
eest vastutava geeni aktiivsus kasvama. Geeniandmed kinnitavad, et Alzheimeri tõve
kahjustustega, kuid selge mõistuse säilitanud eakatel avaldub ensüümi eest vastutav
geen teistest enam. Tulemus viitab, et ajus on loomulik kaitsekilp, mis aitab haigusele
vastu seista.

Ensüüm PLA2G2F lagundab rakumembraani rasvamolekule. Selle käigus tekkinud saadused
toimivad signaalainetena, mis turgutavad närvirakkude suhtlust ja hoiavad ainevahetust
tasakaalus. Uue uuringu autorid näitasid hiirkatsetes, et just rakkudevaheline signaalivahetus
takistab mürgiste rasvatilkade kogunemist ajurakkudesse.

Kui uurijad lülitasid hiirte ajus _Pla2g2f_ geeni välja, halvenes loomade tervis
järsult. Närvirakkude ühendused vähenesid, ajukoesse kogunesid suured rasvatilgad
ja seal tekkis äge põletik. Vanad hiired ei suutnud enam uusi kohti meelde jätta
ja põrusid mälutestides.

Eakatel hiirtel, kellel töörühm geeni _Pla2g2f_ aktiivsust kunstlikult tõstis, nägi
risti vastupidist. Suurema ensüümihulgaga loomad säilitasid märksa rohkem närviühendusi
ja nende mälu püsis sama terav kui noortel liigikaaslastel. Nii suutsid teadlased
eakate katseloomade mälukaotuse ennetavalt peatada.

**Närvirakud suunavad immuunsüsteemi**

Mälu hoiab värskena närvirakkude ja tugirakkude koostöö. Ehkki ensüümi PLA2G2F toodavad
närvirakud, mõjutab see otseselt ka teisi ajurakke, eeskätt mikrogliiat. Mikrogliiarakud
moodustavad aju immuunsüsteemi ja koristavad kudedest prahti, vananedes hakkab nende
töö aga tõrkuma.

Teadlased kasvatasid inimese tüvirakkudest aju minimudeleid ehk organoide ning jäljendasid
laboris närvirakkude ja mikrogliia suhtlust. Närvirakkude toodetud ensüümi peale
hakkasid mikrogliiarakud üleliigset rasva väljutama. Rasvast vabanenuna said immuunrakud
taas tõrgeteta oma põhitööd teha.

Järgmises etapis tegid teadlased ensüümi aktiivtsentri ehk keemiliste reaktsioonide
toimumiskoha töövõimetuks. Vigane ensüüm ei suutnud enam rasvatilku lõhustada ega
põletikku taltsutada. See kinnitab, et aju kaitsmiseks peab PLA2G2F rasvu otse lõhustama
ja selle järel tekkima signaalmolekule.

**Uus paljulubav uurimisaines**

Töörühma sõnul pakuksid PLA2G2F ensüümi toetavad ravimeetodid uut võimalust, kuidas
vananevat aju kaitsta. Uurijad usuvad, et aju loomupärane kaitsemehhanism suudab
pidurdada Alzheimeri tõve ja teiste sarnaste tõbede kulgu – see sõltub aga otseselt
elundi võimest rasvade ainevahetust ohjes hoida.

Uuringu autorite sõnul juhivad just lipiidide ehk rasvaühendite tasakaaluhäired 
vananevas ajus põletikku ja sünapsite kadu. Nad märkisid, et PLA2G2F kaitseb aju
terviklikkust ja leevendab vanusest tingitud vaimse võimekuse häireid. Avastus selgitab,
miks suudavad mõned inimesed isegi raskete ajukahjustuste kiuste säilitada selge
mõistuse.

Uuringul on ka omad kitsaskohad: praegused analüüsimeetodid ei võimalda katseloomade
ajus täpselt eristada, millistesse gliiarakkudesse rasvatilgad kogunevad. Edasistes
uuringutes peaksid teadlased kaardistama lipiidide liikumist eluskoes üksiku raku
tasandil. Samuti tuleb inimeste geeniandmete tulemusi kinnitada palju suurematel
patsiendirühmadel.

Uuring ilmus ajakirjas [Nature Neuroscience](https://www.nature.com/articles/s41593-026-02465-z#Abs1).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610170135/vastleitud-geenihoob-kaitseb-aju-dementsuse-ja-poletiku-eest)

![]()