# Masinad väärtustavad sekundit rohkem kui inimesed

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/270914
- Published: 2026-10-19T09:16:00+03:00
- Author: RSS

Oleme loonud enda ümber sedavõrd mõjuka ja keerulise masinavärgi, et seda on loodusega
kallima kohaldada, kui loodust eirata, nendib [R2 tehnikakommentaaris](https://r2.err.ee/arhiiv/portaal)
Kristjan Port hiljuti Pariisis toimunud kohtumise valguses.

Kes on laupäeval kooli või tööle tormanud, kuni tavalisest vaiksem keskkond lõpuks
eksituse teadvusesse toob, võib mõelda, et oli lihtsalt ajast paar päeva ees. Päris
kindlasti teavad kõik ajast maha jäämise tunnet, kui kool või töö on juba alanud,
aga inimene ise on alles sinna teel.

Ent kuidas mõtestada loperguse Maa lopergusest keerlemisest kord kaduma minevat 
ja siis lisanduvat sekundit? Kas peaks kella keerama ette või taha ning kurvastada
elust varastatud või kannatustele lisatud aja üle või peaks hoopiski rõõmu tundma?

Füüsikud peavad aega üheks suurtest lahendamata müsteeriumitest. Keegi ei oska vastata,
kas ajal on algus ja lõpp? Miks see on suunatud vaid tulevikku, aga mitte minevikku?
Kas aega saab venitada või kokku suruda ning vahest isegi tagasi keerata? Kaheldakse
selleski, kas aeg on üldse olemas. Vahest on tegemist meie tajudes sündinud maailma
kogemise abivahendiga.

Kõigest hoolimata moodustab aeg alustala, millega reaalsusest aru saada. Ent siingi
puudub ühine arusaam. Kogeme maailma x,y,z-koordinaatides kolmedimensionaalsete 
objektidena. Ja siis lisame ajatelje, milles need asjad eksisteerivad ja muutuvad.
Soovid kellegagi kohtuda, annad talle neli koordinaati: asukoha ruumis ja kellaaja.
Aeg oleks justkui iseseisev, absoluutne, universaalne ja väline. See kulgeb kõigi
jaoks ühtlases tempos, ega sõltu füüsilisest ruumist.

Einsteini relatiivsusteooriad muutsid aga arusaama aja universaalsusest. Aeg sõltub
nii liikumisest kui ka gravitatsiooniväljast. Maast kaugemal kulgeb kell veidi kiiremini
kui maapinna lähedal. Jalad on Maale lähemal. Järelikult kulgeb aeg püsti seistes
pea kõrgusel kiiremini ja 80-aastase pea on jalgadest mõnikümmend miljardikku sekundit
vanem. Seevastu 20 000 kilomeetri kõrgusel tiirlevad GPS-satelliidid peavad aga 
iga päev tegema mitmekümne mikrosekundilise veaparanduse. Vastasel juhul eksiksime
õige pea kuhugi sohu.

Vaidlusi põhjustab veel üks aja käsitlus. Me ei saa öelda viimast sõna enne esimest.
Ruumis võib liikuda edasi ja tagasi, aga põrandale kukkunud ja purunenud kohvitassi
ei saa laua peale, terveks tagasi pöörata. Paistab, et ajal on suund.

Kui füüsikud vaidlevad, püüavad kelladega tegelevad teadlased lahendada märksa argisemat
küsimust: kuidas panna kõik maailma kellad näitama ühesugust aega?

Maalaste aja üle otsustav kogu andis hiljuti välja resolutsiooni, et järgmise aasta
kevadest inimestele ja nende masinatele enam sekundeid juurde ei lisata. Viimase
poole sajandi jooksul on meie ajaarvestustesse lisatud 27 sekundit. Võrreldes meie
ülitäpsete kellamehhanismidega, pöörleb maakera võrdlemisi suure lõtkuga. Seni peeti
koduplaneeti ülimuslikuks ja tema kapriisidega arvestati. Kellad häälestati ümber,
kui erinevus jõudis 0.9 sekundini. Enam mitte! Edaspidi lubatakse veal kasvada kuni
tunnini.

Inimesele pole sellest suuremat vahet. Nagunii kulub Maal ümber Päikese tiiru tegemisele
veerand päeva kauem kui 365 päeva. Jättes kõrvale 29. veebruaril sündinud, ei pane
keegi seda tähele. Kõige lühemale kuule lisatakse iga nelja aasta tagant üks päev,
et kalendrid langeksid kokku aastaaegadega. Sünnipäeva probleem laheneb hõlpsalt.
Samas on meil hulk tähtsaid ja kalleid seadmeid, milledele ei meeldi kellaajaga 
mängimine isegi ühe sekundi võrra.

Argielu korraldavas digitaalses taristus tähendab lisatav sekund väga suurt tööd
ja selle käigus tehtavad vead seavad ohtu igasugused teenused sidest ja pangandusest
navigatsioonisüsteemideni. Probleemidest poldud teadlikud pelgalt teoreetiliselt,
vaid neid kogeti reaalselt serverite töö katkestustena, töö häirumisena lennuliikluses,
elektrivõrkudes, panganduses jne.

Ometi kulus vaidlustele 30 aastat. Iga kord kui lisati sekund, oodati pinevusega,
mis juhtub ja kannatati ära võimalik valu. Seekord oldi enneolematu probleemi ees.
Maa pöörlemine on hakanud kiirenema. Kardetakse, et mingil hetkel peab süsteemidest
sekundi ära võtma. Keegi pole aga aega varasemaks muutnud ega tea, mis võib juhtuda.
Õigemini, teatakse, et kui juhtub, pole see hea.

Sestap otsustati Maa tujukust ignoreerida ja jätta inimeste elu korraldama loodud
masinavärgile mulje, et aeg on muutumatu. Oleme loonud sedavõrd mõjuka ja keerulise
masinavärgi, et seda on loodusega kallima kohaldada, kui loodust eirata. Vähemalt
nii kauaks kuni viga reaalsusega jõuab ühe tunnini, mis võib võtta tuhandeid aastaid.
Või siis üldse mitte, hoides pilgud vaid oma kellal. Tõsi, ühel hetkel võime avastada,
et kool on kadunud teise aegruumi.

###### **Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 󠀁[saates “Portaal”](https://r2.err.ee/arhiiv/portaal)󠁿.**

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610170000/masinad-vaartustavad-sekundit-rohkem-kui-inimesed)

![]()