# Uus häda: Valgevene presidendi tegevus Wagneri mässu ajal nurjas tema vastaste plaanid

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/26943
- Published: 2023-06-30T19:33:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Laupäeval, kui sõjapealikule Jevgeni Prigožinile lojaalsed väed marssisid Moskva
poole, uskus paguluses olev Valgevene opositsioon mõne tunni jooksul, et nende jaoks
on X päev saabunud.

Nõnda viitavad sellele päevale Valgevenest põgenenud opositsiooniliidri Sviatlana
Tsihanouskaja ümber koondunud demokraatlikud jõud. Tsihanouskaja põgenes Valgevenest
2020. aastal pärast seda, kui Aleksandr Lukašenka võltsis presidendivalimiste hääletust
ja purustas seejärel halastamatult massilised meeleavaldused, vahendab [Guardian](https://www.theguardian.com/world/2023/jun/29/belarusian-exiles-hopes-dashed-as-lukashenko-boasts-of-saving-putin).

Kui teade Prigožini mässust saabus laupäeva hommikul, kutsus Tsihanouskaja kokku
videokõne oma „üleminekukabinetiga”, mis asub pooleldi Vilniuses ja pooleldi Varssavis,
et alustada X päeva plaani elluviimist.

„Me valmistusime Prigožini vägede tormirünnakuks Kremlile ja ebastabiilsuseks Valgevenes,”
ütles Tsihanouskaja telefoniintervjuus.

Tema valitsuskabinet võttis ühendust Ukraina armee koosseisus võitleva Valgevene
rügemendiga ja valmistas ette plaani aktiveerida Valgevenes partisanide rühmad, 
et viia läbi rida režiimi halvamiseks mõeldud toiminguid, ütles Tsihanouskaya.

„Saime Valgevene seest palju signaale, et inimesed on valmis ja ootavad tänavatele
minekut,” ütles endine Valgevene kultuuriminister Pavel Latuška, kes on praegu opositsiooniliider.

Siis aga pani laupäeva õhtul ootamatu teade X-päeva ootele – just sel ajal, kui 
see oli valmis sätitud. Prigožin pööras oma väed tagasi pärast kokkulepet, mille
läbirääkimistel osales kõige ebatõenäolisem vahendaja – Lukašenka ise.

Valgevene liider teatas, et veetis terve päeva Prigožiniga vesteldes ja väitis, 
et veenis sõjapealikku katkestama oma marsi Moskva suunas vastutasuks Prigožinile
ja tema Wagneri grupeeringu võitlejatele antava Valgevene paguluse eest.

Esialgu võeti teade vastu laialdase skeptilisusega. Kuid Kreml kinnitas kokkuleppe
kontuurid, FSB loobus Prigožini vastu algatatud kohtuasjast ning teisipäeval tänas
Vladimir Putin Lukašenkat abi eest kriisi lahendamisel. See kõik tähendas Valgevene
juhi jaoks tähelepanuväärset poliitilist riigipööret.

„Putin oli kogu oma valitsemisaja kõige nõrgemal positsioonil, ta helistas Lukašenkale
ja Lukašenka aitas teda,” ütles Euroopa Välissuhete Nõukogu külalisliige ja endine
Valgevene diplomaat Pavel Slunkin.

Lukašenka kogus teisipäeval Minskis oma kõrgeimad julgeolekuametnikud kokku terve
päeva kestnud televisiooni esinemisele, mille käigus ta rääkis lõbusaid lugusid 
läbirääkimiste käigu kohta.

Nõnda vihjas ta isegi seda, et pani Putini ümber otsustama Prigožini tapmises. „
Ütlesin Putinile: „Jah, me võiksime ta ära koristada, see poleks probleem, kui see
esimesel korral ei tööta, siis teisel korral.” Ütlesin talle: „Aga ärme tee seda,
sest pärast seda läbirääkimisi ei peeta ja need tüübid on kõigeks valmis”.”

Lukašenka on kuulsalt ebausaldusväärne jutustaja – ta väitis kunagi, et tema isa
hukkus teises maailmasõjas, konfliktis, mis lõppes üheksa aastat enne Lukašenka 
sündi –, seega ei tasu kõiki tema väiteid toimuva kohta pidada usaldusväärseks, 
kuid on selge, et ta mängis olulist rolli.

Alates 1994. aastast võimul olnud Lukašenka on pikka aega olnud Venemaa liitlane,
kuid libe, võttes Moskva raha, otsides samal ajal pidevalt liite läänes, et tasakaalustada
Venemaa täieliku ülevõtmise ohtu.

See osav manipuleerimine sai lõpu 2020. aastal, kui Moskva aitas tal maha suruda
massirahutused. Sellest ajast alates on Valgevenest saanud Venemaa vasallriik ning
Kreml on kasutanud Valgevene territooriumi Ukrainasse sissetungi alustamiseks ning
vägede ja varustuse baasina.

Putin on isegi lubanud sel suvel viia Venemaa tuumarelvad Valgevenesse üle, mis 
paljude kartuste kohaselt oleks Venemaale ettekääne tuua igal hetkel väed sisse,
näiliselt relvade kaitseks.

Kõik see on tõsiselt piiranud Lukašenka manööverdamisruumi ja tema entusiastliku
vahemehe rolli kuulutamise üheks põhjuseks näib olevat soov tõestada, et ta pole
pelgalt kellegi käsilane.

„See on viis, kuidas ta tahtis oma nomenklatuurile näidata, et ta on endiselt võimekas
ja et tal on endiselt omamoodi autonoomia ega ole lihtsalt Kremli marionett,” ütles
Slunkin.

Tõenäoliselt ei täna Venemaa president Lukašenkat läbirääkimiste üksikasjade avalikustamise
eest. „Lukašenka rääkis oma kindralite ees ja selgitas, kuidas ta põhimõtteliselt
üksi Venemaa päästis. Lukašenka alandas Putinit ja Putin ei andesta seda kunagi,”
ütles Latuška.

Putinil ja Lukašenkal on pikka aega olnud õnnetu isiklik suhe avaliku sõpruse sildi
all, kuid nüüd näivad nad olevat rohkem kui kunagi varem üksteisega ummikus, hoolimata
sellest, kui tahes ärritab Venemaa presidenti Lukašenka kiitlemine.

Kuigi see tähendab Lukašenka režiimile julgeolekugarantiid, on nende põimunud saatuste
mündil ka teine ??pool. Kui Prigožini katkestatud riigipööre osutub Kremli jaoks
alles tõsiselt tormilise perioodi alguseks, muutub ka Lukašenka valitsusaeg raskemaks.

„Ta ei kestaks päevagi ilma Putinita,” ütles Tsihanouskaja.

#wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1
iframe{max-height: 100% !important;}

(Külastatud 190 korda, 190 külastust täna)

### _Loe lisaks_

 [Loe otse allikast](https://eestinen.fi/2023/06/uus-hada-valgevene-presidendi-tegevus-wagneri-massu-ajal-nurjas-tema-vastaste-plaanid/)