# Triinu Tapver: jäljed viivad rohelisse ämbrisse

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/26811
- Published: 2023-06-29T15:04:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Jätkusuutlikkusest ja rohelisusest on saanud moesõnad ning EL-i kestlikkuse aruandluse
direktiivi (CSRD) saabumise valguses on raske leida valdkonda või ettevõtet, mis
neist puutumata jääb. Seega võikski sõrmed silme ees väita, et käsil on paradigma
muutus: looduse säilimisel on lõpuks ometi üldtunnustatud väärtus.

Just nimelt “sõrmed silmade ees”, sest valdkonnaga seotud teadlaste seas on juba
praegu suurenenud kriitika rohepesu süvenemise ja teaduspõhisuse unustamise osas.
Nähakse, et praeguses käsitluses rohepööre kutsub suure tõenäosusega esile pinnapealsust
ja raha suunamist projektidesse, mis on vaid värvilt rohelised.

Hea näide on elektrimootoriga sõidukite soosimine võrreldes sisepõlemismootoriga
autodega, millega saavutame Euroopas puhtama õhu. Tegelikult viime oma keskkonnajälje
lihtsalt ääremaile, kus rajatakse sealset looduskeskkonda jäädavalt muutvaid kaevandusi,
mis eritavad mürgiseid aure ning kus kasutatakse tihti ka lapstööjõudu. Ka katkiste
elektriakudega pole hiljem midagi pihta hakata.

Või kui paljuräägitud EL-i CSRD direktiivi (_Corporate Sustainability Reporting 
Directive_) sisu veidigi vaadata, on näha, et teaduspõhisusest on asi pigem kaugel,
samuti ka pikaajalisest vaatest. Võiks isegi öelda, et rohepöörde direktiivil on
oht muutuda suureks rohepesumasinaks, mis ka nafta peediks tsentrifuugib ja korraga
suurema koguse peseb.

Direktiiv ei pane meid pingutama ja pikaajalisi keskkonnamõjusid tegelikult arvesse
võtma. Jah, suur paindlikkus ei ole halb, eriti alles väljakujunevas valdkonnas,
kuid sealgi jookseb teatav mõistlik piir. Praegu jäetakse selle rohelisuse piiri
seadmine, tõlgendamine ja mõõtmine ettevõtete endi õlule. Enamasti on aga vastav
teadmine ja võimekus lihtsalt puudu või pole ettevõtete endi eesmärgid keskkonna
jaoks nii roosilised.

Hinnanguliselt on Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks iga aastaselt
puudu ligikaudu 1 triljon ehk tuhat miljardit eurot (McKinsey uuring). Kuid investeeringud
nõuavad raha ning üldiselt ei nähta potentsiaali pikaajalistes keskkonna ja looduse
säilitamise projektides, mille tulusus heal juhul aastakümnetega avaldub.

Suurem kaal on kohesel tulususel ning pigem valitakse mugavaid ja väikest pingutust
nõudvaid tegevusi ja investeeringuid. Paljud ettevõtted on seadnud jätkusuutlikkuse
eesmärgid, mis on ühekordsed, saavutatavad niisamagi ilma erilise pingutuseta või
on juba praegu käega katsutavad.

Rohepööre ja roheinvesteeringud ei tohi jääda lihtsalt sõnakõlksuks, oluline on 
teha koostööd teadlastega ning mitte vaid rohujuure tasandil, vaid ka Kuu pealt 
vaadatuna.

[Loe otse allikast](https://www.err.ee/1609020674/triinu-tapver-jaljed-viivad-rohelisse-ambrisse)