# Õpilasuurija leidis Saaremaalt uue veemardikaliigi

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/267869
- Published: 2026-10-16T12:37:00+03:00
- Author: RSS

Kuressaare Hariduse kooli õpilane uuris, milliseid Eesti veekogudes tavalisi ja 
hästi nähtavaid veemardikaid ehk ujureid Saaremaal leidub. Töö käigus avastas ta
Saaremaalt esmakordselt rabaujuri asurkonna.

Ujurlased on liigirikas sugukond vees elavaid mardikalisi, keda maailmas on teada
rohkem kui 4500 liiki. Need putukad on kohastunud vees elamiseks: nende keha on 
ovaalne, pealt ja alt nõrgalt kumer. Samas ujurlased ka lendavad hästi ja seda teevad
nad peamiselt öösiti, levides niimoodi ühest veekogust teise.

Nii valmikud kui ka vastsed on röövtoidulised ning pole haruldane, et nad söövad
ka endast väiksemaid ujureid. Ujurid elavad enamasti püsiva seisva veega või nõrga
läbivooluga madalates taimerohketes seisuveekogudes, näiteks erineva suurusega järvedes,
tiikides ja madalsoodes. Neid leidub ka ajutistes veekogudes ja lompides, püsiva
veega kraavides ja kanalites, rabalaugastes ning aeglase vooluga jõgedes ja vanajõgedes
ehk sootides. 

Erinevate ujurite liikide esinemisest ei ole Eesti eri piirkondades ühtviisi head
ülevaadet. Eestis elavate ujurite andmeid täiendati kümme aastat tagasi spetsiaalse
uuringu tarvis, mille käigus püüti ujureid ka Saaremaalt. Hilisemad ujurite leiud
Saaremaalt on pigem juhuslikud. 2024. aastal hakkas Keskkonnaagentuur ujureid seirama
ja nende leviku ja arvukuse kohta andmeid koguma.

Kuressaare Hariduse kooli õpilane Riste Nellis osales 2024. ja 2025. aasta suvel
Keskkonnaagentuuri korraldatud püügiretkedel Saaremaal ja Muhumaal, et ujureid ja
nende levikut neil saartel tundma õppida. Oma õpilastöös keskendus ta ujuri ja tõmmuujuri
perekondade nelja liigi uurimisele, milleks olid laiujur, lai-tõmmuujur, lääneujur
ja rabaujur.

Lääneujur (Dytiscus semisulcatus) on alt must (paremal), sarnase välimusega südaujur(
Dytiscus dimidiatus) aga kollakas-punakas (vasakul) Autor/allikas: Rein Nellis

**Saaremaal elab kokku kuus liiki ujureid **

Uurimistöös tegi ta kindlaks, et Saaremaal elab kuus ujuri perekonna ja kolm tõmmuujuri
perekonna liiki. Nellis leidis, et Saaremaal esinevatest suurtest ujuritest on ülekaalukalt
arvukaim ja kõige laiemalt levinud südaujur. Laiujur on laialt levinud Saaremaa 
läänepoolses osas, kus on rohkem ujuritele sobivaid veekogusid, olles mõnes veekogus
üsna arvukas liik.

Samuti leidis ta Saaremaa läänepoolsest osast lääneujuri sigiva asurkonna. Varasemast
ajast oli Saaremaalt teada ainult lääneujuri juhuleiud ja kümme aastat tagasi tehtud
uuringu käigus (2016-2017) seda liiki Saaremaalt üldse ei leitud. 

Lisaks avastas Nellis Saaremaa ühest järvest rabaujuri (_Dytiscus lapponicus_) sigiva
asurkonna. Rabaujurit, keda ka Eesti mandriosaski harva esineb, ei ole Saaremaalt
teadaolevalt varem leitud. Rabaujur on põhjapoolse levikuga liik, olles Euroopas
laialt levinud Rootsis, Norras ja Soomes. Eestist on teda siiani leitud peamiselt
rabalaugastest, kuid Saaremaa leiu põhjal võib oletada, et see liik suudab järglasi
anda ka soiste kallastega paepealses järves, mis ei ole nii happelise veega kui 
rabalaukad. 

_Riste Nellise uurimistöö “Ujurid (Dytiscus) ja tõmmuujurid (Graphoderus) Saaremaal”
pälvis 2026. aasta õpilaste teadustööde riiklikul konkursil põhikooliastmes III 
preemia. Uurimistöö juhendajad olid Rein Nellis (Keskkonnaagentuur) ja õpetaja Inge
Vahter._

_Uurimistööga saab põhjalikumalt tutvuda õpilaste teadusajakirja [Akadeemiake värskes numbris](https://akadeemiake.ee/2026/09/ujurid-dytiscus-ja-tommuujurid-graphoderus-saaremaal/)._

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610168539/opilasuurija-leidis-saaremaalt-uue-veemardikaliigi)

![]()