# Maailma riigid loobusid küberohte tekitavast lisasekundist

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/267599
- Published: 2026-10-16T10:58:00+03:00
- Author: RSS

Riigid [otsustasid](https://www.nature.com/articles/d41586-026-03329-z) regulaarselt
lisatavast liigsekundist loobuda, et kaitsta kogu maailma arvutisüsteeme ootamatute
krahhide eest. Edaspidi viivad riigid aatomikellade ja astronoomilise aja kooskõlla
alles siis, kui vahe käriseb terve tunni pikkuseks.

Prantsusmaal Versailles’s kogunenud 69 riigi esindajad [leppisid](https://www.theguardian.com/science/2026/oct/15/times-up-for-the-leap-second-as-scientists-swap-it-for-the-leap-hour)
kokku, kuidas edaspidi aega arvestatakse. Saadikute eesmärk oli tagada kogu maailma
arvutivõrkude töökindlus. Uus lepe tühistab nõude, mis kohustas kelli iga paari 
aasta tagant ühe sekundi võrra keerama.

**59-sekundilise minuti ohud**

Aja kulgu jälgitakse praegu kahe eri süsteemi abil. Aatomikellad mõõdavad aega äärmiselt
täpselt ja loevad tseesiumiaatomi võnkeid. Maa pöörleb ümber oma telje aga ebaühtlaselt,
sest loodusjõud pidurdavad või kiirendavad planeedi hoogu. Seetõttu ei püsi need
kaks ajanäitajat samas rütmis.

Alates 1972. aastast on ametlikule ajale lisatud 27 liigsekundit, et aatomiaeg ja
astronoomiline aeg klapiksid. Tarkvaraarendajad näevad neis sekundihüpetes aga suurt
riski.

Ettevõtted lähenevad kellakeeramistele eri moodi ja see lööb üleilmsed võrgud sageli
rivist välja. Näiteks põhjustas lisasekund 2012. aastal krahhi Redditi sotsiaalvõrgustikus.
Samal päeval varises kokku lennufirma Qantas piletisüsteem, jättes reisijad lennujaamadesse
lõksu.

Viimasel kümnendil on Maa pöörlemine hoopis kiirenenud. Teadlased hoiatasid, et 
järgmiseks tuleb ametlikust ajast üks sekund hoopis maha arvata. Arvutiprogrammid
ei tule aga 59-sekundilise minutiga toime. See ettearvamatu risk sundiski riike 
kiiresti tegutsema.

Ühendkuningriigi riikliku füüsikalabori teadlase Setnam Shemari sõnul loobuti lisasekundist,
sest telekommunikatsioon ja elektrivõrgud nõuavad veatut sünkroonsust. Valel hetkel
kella sisse surutud lisasekund võib vigase tarkvara-uuenduse tõttu kogu võrgu rütmist
välja lüüa.

Prantsusmaa Côte d’Azuri observatooriumi metroloog Noël Dimarcq nimetas hääletust
ajalooliseks sammuks, mis tagab maailmale katkematu ajaskaala pikkadeks aastatuhandeteks.
Kanada metroloogiakeskuse juhi Georgette Macdonaldi sõnul hoiab uus reegel aatomiaja
stabiilsena sadu aastaid.

**Tuhandeid aastaid ootust**

Tulevikus lastakse kahel ajasüsteemil vabalt omas tempos tiksuda. Tehnikud sekkuvad
alles siis, kui astronoomilise aja ja aatomiaja vahe käriseb täpselt ühe tunnini.
Eeldatavasti tuleb kellaosuteid sel juhul nihutada alles tuhandete aastate pärast.

Setnam Shemar võrdles uut korda suveajale üleminekuga. Inimesed nihutavad kella 
juba praegu kaks korda aastas terve tunni võrra. See kevadine ja sügisene nihe ei
sega tema sõnul kedagi peale inimeste, kes kaotavad öösel tunni jagu und.

Uuel korral on siiski omad kitsaskohad, sest Pariisis ei toetatud ideed täielikus
üksmeeles. Venemaa saadikud hääletasid resolutsiooni vastu: satelliitnavigatsioonisüsteemi
GLONASS kood nõuab just nimelt üksikuid liigsekundeid, mistõttu tõotab muudatus 
pakkuda Vene inseneridele parajat peavalu.

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610168428/maailma-riigid-loobusid-kuberohte-tekitavast-lisasekundist)