# Ohtlik areng: leedukad on hakanud taas riigist lahkuma

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/267321
- Published: 2026-10-15T22:03:34+03:00
- Author: RSS

![]()

Pärast kuut aastat, mil rohkem Leedu kodanikke naasis koju kui riigist lahkus, viitavad
esialgsed arvud sellele, et trend võib olla pöördumas, tekitades muret riigi tööjõu,
majanduskasvu ja diasporaa koju meelitamise võime pärast.

Septembris emigreerus 1642 Leedu kodanikku ja 1300 naasis, teatas riiklik andmeagentuur.
Need arvud näitavad pöördepunkti pärast kuid, mil lahkujate ja naasjate arv oli 
püsinud suhteliselt samal tasemel, vahendab [lrt.lt](https://www.lrt.lt/en/news-in-english/19/3080221/lithuania-risks-losing-more-citizens-abroad-after-years-of-positive-migration).

Jaanuarist septembrini naasis riiki 12 294 Leedu kodanikku, võrreldes 11 753 emigreerunud
inimesega – vahe on vaid 541. Agentuuri teatel on need arvud esialgsed ja neid võidakse
korrigeerida.

Luminor Banki peaökonomist Žygimantas Mauricas ütles, et trend on murettekitav, 
kuna Leedu lootis meelitada ligi rohkem välismaal elavaid kodanikke, et aidata majandust
arendada ja tuua tagasi välismaal omandatud kogemusi.

„Suhtun sellesse teatud murega, sest Leedu lootis väga, et märkimisväärne hulk teistes
riikides elavaid Leedu kodanikke naaseb Leetu, panustab riigi majandusse ja jagab
välismaal omandatud kogemusi,” ütles Mauricas.

Ta hoiatas, et kui praegune suundumus jätkub, võib Leedu tänavu – esimest korda 
mitme aasta jooksul – registreerida oma kodanike seas negatiivse rändesaldo.

Riigist lahkub rohkem mehi kui naisi ning enamik neist on tööealised. Riikliku andmeagentuuri
spetsialisti Vaiva Randytė sõnul on peamisteks sihtriikideks endiselt Ühendkuningriik,
Norra ja Saksamaa.

Lahkumise põhjused on mitmekesised, kuid majanduslikud tegurid on endiselt olulised.
Inimeste jaoks, kes kaaluvad välismaale kolimist, on murekohtadeks näiteks kõrged
eluasemekulud, tarbekaupade ja teenuste hinnatõus ning konkurents tööturul.

Mauricas ütles, et mõned leedulased ei näe suurt põhjust riiki jääda, kui nad saavad
välismaal sarnast tööd tehes oluliselt kõrgemat palka.

„Mis vahet seal on, kas töötad Leedus ja räägid teatud sektorites riigikeelest erinevat
keelt või töötad peaaegu samade inimestega Rootsis, Soomes või Norras ja teenid 
kaks korda rohkem?” küsis ta.

Mauricase sõnul on teine tegur geopoliitiline ebakindlus, kusjuures sõjahirm võib
mõjutada lahkumisotsuseid.

Ta hoiatas ka, et mida kauem inimesed välismaal viibivad, seda väiksem on tõenäosus,
et nad tagasi pöörduvad. Migrandid loovad sotsiaalseid võrgustikke, asutavad peresid
ja panevad oma lapsed kohalikesse koolidesse, muutes Leetu tagasipöördumise üha 
raskemaks.

„Tagasipöördumisest saab omamoodi teine emigratsioon,” ütles ta.

2024. aasta uuring näitas, et kuus kümnest emigreerunud leedulasest ei välistanud
tulevikus tagasipöördumist. Paljud ei oodanud seda aga järgmise viie aasta jooksul.

Kuna valitsus püüab säilitada sidemeid välismaal elavate leedulastega, edendavad
ametnikud leedukeelseid koole, et aidata noorematel põlvkondadel säilitada oma keelt
ja sidemeid oma esivanemate riigiga.

Välisministri asetäitja Kristupas Vaitiekūnas ütles, et koolid pakuvad hariduslikke
ja praktilisi eeliseid, aidates samal ajal lastel säilitada sidemeid Leeduga. Näiteks
Ameerika Ühendriikides võib sellise kooli lõpetamine anda lisapunkti mõnes kõrghariduse
vastuvõtuprotsessis.

Vaitiekūnas märkis, et tugevamad kultuurilised sidemed võivad aja jooksul viia majandussuheteni–
olgu selleks siis tagasipöördumine Leetu, investeeringud või turism. „Kui tugevam
side Leeduga on loodud, järgnevad sellele majandussidemed,” sõnas ta.

Valitsus kaalub ka rahalisi stiimuleid, et julgustada väljarändajaid tagasi pöörduma.

Sotsiaalkaitse- ja tööminister Inga Ruginienė on teinud ettepaneku luua peretoetuste
pakett, mis pakuks tagasipöördujatele 2000–5000 eurot. Lisaks eraldataks 1000 eurot
konkreetseteks lõimumisvajadusteks, arvestades, et tagasipöörduvates peredes võib
olla välismaal sündinud lapsi, kes peavad õppima leedu keelt ja kohanema eluga riigis.

Mauricas rõhutas, et sellised meetmed peaksid olema osa laiemast strateegiast, mis
tegeleb inimeste lahkumise põhjustega.

Tema sõnul vajab Leedu ka selget immigratsioonipoliitikat, mis määratleks, kui palju
välisriikide kodanikke riik vastu võtab, milliste oskustega nad peaksid tulema ja
kuidas nad ühiskonda lõimitakse.

[Loe allikast edasi](https://eestinen.fi/2026/10/ohtlik-areng-leedukad-on-hakanud-taas-riigist-lahkuma/)