# Maailma vanima maismaalooma rakud käituvad ootamatult noorelt

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/267054
- Published: 2026-10-15T10:39:00+03:00
- Author: RSS

Kujutage ette kedagi, kes elas samal ajal kui kuninganna Victoria ja Charles Darwin,
kuid on endiselt elus ja naudib oma igapäevatoimetusi. Tegemist pole aga väljamõeldud
tegelase, vaid hiidkilpkonn Jonathaniga, kes on 194-aastasena teadaolevalt maailma
vanim maismaaloom. Värske uuring näitab, et kilpkonna pikaealisuse võti ei peitu
mitte ainult heades geenides, vaid raku jõujaamade ehk mitokondrite eeskujulikus
kaitsmises.

Rahvusvaheline teadlasrühm kaardistas esmakordselt Lõuna-Atlandi ookeanis asuval
Saint Helena saarel elava Jonathani pärilikkusainet ja uuris selle avaldumist reguleerivaid
mehhanisme. Täpsemalt analüüsisid teadlased looma suu limaskestalt kogutud proove
ning võrdlesid tema DNA-d nii nooremate kui ka teiste eakate hiidkilpkonnadega.

Selgus, et kuigi Jonathani geenide avaldumist suunavad keemilised märgendid sarnanesid
suures osas teiste vanade kilpkonnade omadega, klappisid tema mitokondrite tööd 
reguleerivad piirkonnad hoopis märksa nooremate loomade näitajatega. Jonathani genoomis
esines unikaalseid variante just neis geenides, mis vastutavad DNA parandamise, 
ainevahetuse reguleerimise ja vähirakkude tõrjumise eest. 

Kõnekas on ka eaka looma elujõud. Hoolimata sellest, et kae on viinud tema nägemise
ja ta on kaotanud haistmismeele, naudib kilpkonn endiselt elu ning hiljuti leiti
ta isegi aedikukaaslasest kilpkonn Emmaga paaritumas.

Jonathani erakordsele vitaalsusele on leitud loogiline seletus. Vananedes muutub
rakkudes pärilikkusaine lugemine ebatäpsemaks ja n-ö mürasemaks, mis on seotud DNA
metülatsiooni ehk geenide sisse- ja väljalülitamist korraldavate keemiliste mustrite
kaootilisemaks muutumisega. Jonathani organism suudab aga säilitada korrapära just
nendes geenipiirkondades, mis vastutavad raku energiatootmise ja RNA töötlemise 
eest. 

Teadlaste sõnul peitubki seletus tõenäoliselt selles, et Jonathani organismi tõhus
energiatootmine annab rakkudele piisava varu, et parandada DNA-s tekkivaid vigu.
Korralikult parandatud DNA tagab aga omakorda stabiilse energiatootmise. Nii sammubki
hiidkilpkonn rahuliku tempoga enda elu kolmanda sajandi suunas.

Uurijad kirjutavad oma leidudest lähemalt ajakirjas [Science Advances](https://www.science.org/doi/10.1126/sciadv.adw8887).

**Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni _ca_ kell 8.35 ja laupäeval
_ca_ kell 8.25.**

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610165860/maailma-vanima-maismaalooma-rakud-kaituvad-ootamatult-noorelt)

![]()