# Liis Kuresoo: metsade üle otsustades tuleb näha tervikpilti

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/266816
- Published: 2026-10-15T11:08:00+03:00
- Author: RSS

Metsade tuleviku üle otsustades tuleb arvestada nende ökoloogilist, majanduslikku
ja sotsiaalset rolli tervikuna, kirjutab Tartu Ülikooli säästliku metsanduse nooremteadur
Liis Kuresoo. Teaduspõhised mudelid aitavad hinnata praeguste metsamajandamisotsuste
pikaajalisi tagajärgi ning näitavad, miks on oluline hoida metsade elurikkust ja
kaitsealasid.

Mis on mets? Kas see on hulk puitu? Kas see on ilus koht puhkamiseks ja taastumiseks?
Kas see on mõne elusolendi elupaik? Või hoopis koht, kust saada pannitäis seeni?
Või ehk on mets need kõik asjad kokku ja enamgi veel?

Metsast mõeldes meenub lugu pimedatest meestest elevanti puudutamas, kel kõigil 
on oma kindel ja vankumatu veendumus, mis elevant on, aga keegi ei suuda haarata
tervikut, viies kõik pimedad mehed täiesti valede järeldusteni. Sarnaselt selle 
loo elevandiga on metsade paremaks mõistmiseks samuti vaja vaadelda metsade erinevaid
osi ja komponente koos.

Just sellise tervikpildi hoomamisele aitab kaasa teadus. Näiteks võimaldab Tartu
Ülikooli looduskaitsebioloogia töörühma loodud mudel NextStand modelleerida, milliseks
kujunevad Eesti metsad lähitulevikus erinevate arengute korral.

Tervikpilti on hädasti vaja silma ees hoida metsade üle otsuseid langetades. Aastakümneid
tagasi lepiti rahvusvaheliselt kokku säästva metsanduse põhimõtetes, mis jõudsid
ka Eesti metsaseadusesse: metsade majandamise eesmärk on tagada elustiku mitmekesisus,
tootlikkus, uuenemisvõime ning nende mitmekülgne — ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne
ja kultuuriline — kasutusvõimalus. Säästva metsanduse raam ei defineeri metsade 
majandamise viisi, vaid seab eesmärgid, mida metsade majandamine peab täitma, kusjuures
majandamise sisse võivad mahtuda väga erinevad raieviisid lageraiest püsimetsanduseni.

Metsade üle otsustamine ei ole lihtne ülesanne, sest sedalaadi keeruliste süsteemide
puhul ei pruugi üks pluss üks võrduda alati kahega. Praegu planeeritud tegevustel
võivad olla tagajärjed, mida hästi ette näha ei oska. Näiteks viisid kümmekond aastat
tagasi suurtele kaitsealadele lubatud väikesed lageraied lühikese ajaga suurte lagedaks
raiutud aladeni, kuigi algselt tundusid need kahjutud.

Just seetõttu ongi teaduspõhine tugi otsustajatele hindamatu. Juba mainitud NextStandi
metsamudel võimaldab analüüsida, kuidas erinevad sotsiaalmajanduslikud stsenaariumid
mõjutavad Eesti metsi tulevikus.

Tulemused on kohati murettekitavad: näiteks juba aastaks 2030 kahanevad praeguste
metsafirmade raievõimalused tänasega võrreldes drastiliselt. Samas näitavad prognoosid,
et kaitsealad aitavad säilitada metsade elurikkust, koondades tulevikus endasse 
valdava osa vanadest metsadest, mistõttu nende hoidmine on äärmiselt vajalik.

Tänu paremale arusaamale metsa tulevikku kujundavatest teguritest saame tänaseid
metsaotsuseid teha nii, et need järgiksid paremini säästva metsanduse eesmärke.

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610166796/liis-kuresoo-metsade-ule-otsustades-tuleb-naha-tervikpilti)

![]()