# Eleri Lillemäe: tehnoloogia võimekus üksi ei taga tõhusat riigikaitset

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/266802
- Published: 2026-10-15T14:49:00+03:00
- Author: RSS

Kaitsetehnoloogia tegelik väärtus ei sõltu üksnes selle tehnilisest võimekusest,
vaid ka inimeste usaldusest, hoiakutest ja oskusest uusi lahendusi kasutada, kirjutab
Kaitseväe akadeemia militaarsotsioloogia teadur Eleri Lillemäe.

Aastal 1967 avaldasid kaks Ameerika tuleviku-uurijat sada ennustust tehnoloogiliste
uuenduste kohta, mis pidid teostuma sajandivahetuseks. Hilisem analüüs näitas, et
kui arvuti- ja kommunikatsioonitehnoloogiate puhul oli ennustuste täpsus ligikaudu
80 protsenti, siis teistes valdkondades osutusid vähem kui pooled ennustustest õigeks.

Seega on tehnoloogia arengut mõnikord võimalik üsna hästi ennustada. Märksa keerulisem
on ette näha, kuidas inimesed selle omaks võtavad ja milliseid muutusi see ühiskonnas
kaasa toob. Ka kaitsetehnoloogia tegelik väärtus sõltub suuresti inimfaktorist, 
millel on kolm olulist mõõdet.

Esiteks ühiskondlikud hoiakud tehnoloogia osas. Eesti on tehnoloogialembene riik.
2025. aasta Eurobaromeetri järgi leidis 79 protsenti Eesti elanikest, et avalike
ja erateenuste digitaliseerimine muudab nende elu lihtsamaks. Uuringud on näidanud,
et positiivne suhtumine tehnoloogiasse seostub ka soodsama suhtumisega selle kasutamisse
riigikaitses.

Tehnoloogiausk ei tähenda samas tingimusteta usaldust. Inimesed võivad toetada näiteks
droonide ja iseseisvalt liikuvate sõidukite kasutamist oma riigi kaitsmiseks, kuid
suhtuda ettevaatlikumalt olukorda, kus need süsteemid hakkavad iseseisvalt langetama
inimelusid puudutavaid otsuseid.

Teiseks institutsioonid, kes tehnoloogiat arendavad ja kasutavad. Ka siin on Eestil
soodne lähtekoht. 2025. aasta avaliku arvamus uuringu järgi usaldas Kaitseväge 79
protsenti elanikest. Institutsionaalse usalduse säilitamiseks peavad inimesed aga
mõistma, milleks uusi tehnoloogiaid kasutatakse, millised riskid nendega kaasnevad
ja kes vastutab võimalike eksimuste eest. Eriti oluline on see tehnoloogiate puhul,
mille kasutamine puudutab otseselt inimeste turvalisust.

Kolmandaks tehnoloogia ise ja selle kasutajad. Ühiskondlik tehnooptimism ja institutsioonide
usaldusväärsus loovad soodsad eeldused uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks kaitsevaldkonnas,
kuid tehnoloogia tegelik väärtus sõltub selle kasutajast. Eesti kaitseväelastega
tehtud intervjuud näitavad, et uutes tehnoloogiates nähakse võimalust säästa inimelusid
ja vähendada inimeste koormust.

Samas sõltub nende kasutuselevõtt praktilisest kogemusest, tehnoloogia töökindlusest
ning kasutajate usaldusest selle vastu. Uued raketisüsteemid, droonid ja iseseisvalt
liikuvad sõidukid eeldavad uusi teadmisi ja väljaõpet. Tehisintellekt toob lisaks
küsimuse inimese otsustusvõime piiridest. Kui süsteem suudab olukorda analüüsida
inimesest kiiremini, kas kasutajal on piisavalt aega ja teadmisi selle soovituste
kontrollimiseks?

Seega peame kaitsetehnoloogiate arendamisel ja soetamisel hindama enamat kui nende
tehnilist võimekust. Peame mõistma, millistel tingimustel ühiskond uusi tehnoloogiaid
aktsepteerib ning kuidas inimesed neid kasutavad, sest kaitsevõimet ei määra üksnes
see, mida meie tehnoloogia suudab, vaid ka see, kuidas inimesed suudavad seda kasutada.

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610167024/eleri-lillemae-tehnoloogia-voimekus-uksi-ei-taga-tohusat-riigikaitset)

![]()