# Eesti inimeste oodatav eluiga pöördus taas kasvule - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/26669 - Published: 2023-06-28T08:10:00+03:00 - Author: toomas ![]() Statistikaameti andmetel elavad Eestis nüüd mehed tervena 57,9 ja naised 60,6 aastat. Taasiseseisvusaja kõige madalamal tasemel oli oodatav eluiga 1994. aastal, ulatudes 66,5 aastani. Aastatel 1995–2019 oli oodatav eluiga kasvutrendis, jõudes 2019. aastaks 78,8 aastani. Järgnesid kaks pandeemia-aastat, mil kõrge suremuse tõttu langes oodatav eluiga 2014. aasta tasemele (77,2). “Pärast mõningast langust eelmisel kahel aastal on oodatav eluiga pöördunud taas kasvule ning oleme tagasi pandeemiaeelsel tasemel. 2022. aastaga sarnane oli oodatav eluiga ka aastal 2017, jäädes siis 78,2 aasta peale,” märkis statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg. Naiste oodatav eluiga on meestest 8,7 aasta võrra pikem. “Aastatel 1990–2009 oli meeste eluiga naiste omast üle kümne aasta lühem. Alates 2010. aastast on vahe vähenenud, jõudes 2019. aastaks 8,4 peale,” selgitas Trasberg. Eesti meeste oodatav eluiga on tänaseks jõudnud samale tasemele, mis oli naistel 1993. aastal. **Eestimaalased elavad üha kauem tervena** Võrreldes 2021. aastaga on tervena elatud aastate arv tõusnud 2,7 võrra ning pole varem nii kõrge olnud. 2022. aasta andmete põhjal elavad mehed tervena 57,9 aastat ja naised 60,6 aastat. “Sooline erinevus tervena elada jäänud aastate osas on võrreldes oodatava elueaga väiksem – vaid 2,7 aastat naiste kasuks. Seega, meeste eluiga on küll lühem, kuid sellest ilma tegevuspiiranguteta elatud osa on suurem kui naistel,” ütles Trasberg. Mehed elavad tervena 78,7 protsenti ja naised 73,6 protsenti oma elust. **Kõrgema haridusega inimeste oodatav eluiga on pikem** Oodatav eluiga on pikem linnalistes piirkondades, eesti rahvusest ja kõrgemalt haritud elanikkonna hulgas. Kõige suurem varieeruvus on hariduse lõikes – kõrgharitud inimeste oodatav eluiga on 81,8 aastat, põhiharidusega inimestel üle kümme aastat vähem (71). Eriti madal on oodatav eluiga  põhiharidusega meeste hulgas (67,6). “Nii oodatavat eluiga kui tervena elatud aastaid mõjutavad ümbritsev keskkond, tervishoiuteenuste kättesaadavus, tööohutus ja inimeste terviseteadlikkus. Meeste lühem oodatav eluiga on ootuspärane, kuna nad on riskialtimad ja töötavad sageli füüsiliselt rasketes ning tervisele ohtlikes ametites,” selgitas Trasberg. Maakondade võrdluses oli oodatav eluiga pikim Harjumaal ja Tartumaal (vastavalt 78,7 ja 79,2), madalaim Ida-Viru ja Võru maakonnas (vastavalt 74,6 ja 76).  1. aastal, kui oodatav eluiga Eestis oli taasiseseisvusaja kõrgeimal tasemel, oli see praegusest kõrgem ka kõigis maakondades. “Siis ulatus oodatav eluiga Tallinnas 80,3 aastani, mis on lähedal Euroopa keskmisele,” märkis Trasberg. **Kõigi kolme Balti riigi oodatav eluiga jääb alla Euroopa keskmise** Euroopa keskmine oodatav eluiga 2021. aasta seisuga oli 80,1 aastat. Kõrgeim oodatav eluiga oli Liechtensteinis, Šveitsis ja Hispaanias (vastavalt 84,4; 83,9 ja 83,3); madalaim Bulgaarias, Rumeenias ja Serbias (vastavalt 71,4; 72,8 ja 72,8). Sarnaselt Eestiga langes oodatav eluiga 2021. aastal umbes pooltes Euroopa riikides. Sealjuures oli langus kõige suurem Lätis ja Slovakkias (mõlemas – 2,4 aastat, Eestis– 1,7 aastat). Oodatav eluiga jääb alla Euroopa keskmise kõikides Balti riikides, kuid kolme riigi võrdluses oli see kõrgeim Eestis (77,2), järgnesid Leedu (74,2) ja Läti (73,1). Naaberriigis Soomes oli oodatav eluiga 2021. aastal 81,9 aastat, mida on 4,7 aastat rohkem kui Eestis. Balti riigid jäävad Euroopa võrdluses silma meeste ja naiste oodatava eluea suure vahega. Eestis elavad naised meestest 8,7 aastat kauem, Leedus 9,3 ja Lätis 9,8. Euroopa keskmine meeste ja naiste oodatava eluea vahe on 5,7 aastat. Hollandis, Norras ja Islandil on vastavad näitajad 3,3 ja 2,8 vahel. Tervena elatud aastate järgi oli Euroopas 2021. aastal esikohal Malta (68,7 aastat). Viimasel kohal oli Läti, kus tervena elatakse keskmiselt 53,8 aastat. Eelviimasel kohal oli 2021. aastal Eesti, kus tervena elatud aastate arv oli 56,5. “2,7 aasta jagu tõusu tervena elada jäänud aastate osas ning aeglases tempos, kuid taas kord tõusujoones liikuv oodatav eluiga annavad aluse loota, et kui kõik Euroopa riigid 2022. aasta andmed avaldatud saavad, on meie positsioon Euroopa keskmiste suhtes paranenud,” ütles Trasberg. **Professor: oodatava eluea kasv on ootuspärane** Tallinna Ülikooli sotsiaal- ja rahvastikupoliitika professori Lauri Leppiku sõnul on oodatava eluea kasv ootuspärane ning tagasipöördumine pikaajalise trendi juurde. “Pandeemiaga seotud liigsuremuse mõju ei ole pikk ega püsiv ja Eesti pöördub tagasi rahvastiku vananemise pikaajalise trendi juurde, mis tähendab, et järgnevate aastakümnete oluliseks ülesandeks on need poliitikad, kuidas ühiskond kohaneb rahvastiku vananemisega,” rääkis Leppik. Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda sõnul mängis oodatava eluea kasvus kaasa arstiabi kättesaadavus. “Meil koroonasse suremus nooremate hulgas kui 60-aastased, 70-aastased või veel nooremate – 50-aastaste – hulgas siiski vähenes ja seda eelkõige tänu vaktsiinide kaitsvale mõjule. Lisaks ma arvan, et kuna haiglate ülekoormust ei esinenud nagu 2021. aastal, siis ei olnud ka niivõrd suurt ülekoormust eriarstiabis, perearstiabis küll jätkuvalt oli, aga siiski. See mängis ka rolli, et arstiabi ei hilinenud,” selgitas Kalda. [Loe otse allikast](https://www.err.ee/1609019531/eesti-inimeste-oodatav-eluiga-poordus-taas-kasvule)